Hiina kavatseb rajada nelja aastaga hiiglasliku kasvuhoonesüsteemi

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Uue põlvkonna kasvuhoone rajamise kuluks hinnatakse umbes 20 miljardit dollarit. Autor/allikas: Erwan Hesry/Unsplash

Toidu kasvuhoonetes kasvatamine säästab keskkonda ja võimaldab kergitada põllukultuuride saagikust. Hiina põllumajandus- ja maaeluministeerium esitles hiljuti kava, mille kohaselt kasvatatakse 2025. aastaks märkimisväärne osa toidust kasvuhoonetes, mille kogupindala ulatub üle kahe miljoni hektari, vahendab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Toidu kasvuhoonetes kasvatamine säästab keskkonda ja võimaldab kergitada põllukultuuride saagikust. Hiina põllumajandus- ja maaeluministeerium esitles hiljuti kava, mille kohaselt kasvatatakse 2025. aastaks suur osa toidust kasvuhoonetes, mille kogupindala ulatub üle kahe miljoni hektari, vahendab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Mis võiks olla järgmine suure eduga tehnoloogia rakenduse valdkond, mille märgid on juba nähtaval? Midagi, millest räägitakse tuttavatega omavahel ja tuleb jutuks võõra taksojuhiga? Isegi kui taksojuhiga ei saaks rääkida, istudes isejuhtivas sõidukis, ei ole tegemist transpordis juhtuva, küberraha ega toidukulleri teenuse uuendamisega.

Need on näited praeguseks tähelepanu võitnud arendustest. Maailma tähelepanu äratav nähtus peaks mõjutama miljoneid inimesi. Olgu abistava vihjena lisatud, et kohe teemaks võetav ja väga tõenäoliselt juba lähiajal kuumaks tehnoloogia rakenduseks kujunev valdkond puudutab igat kui viimast umbes 7,9 miljardist inimesest, sõltumata nende valikutest.

Alles peaks jääma suhteliselt vähe valikuid. Midagi, mida kõik vajavad, peab olema igapäevaselt kohatav. Kas pole frustreeriv saades teada, et midagi ilmselt sinu ees seisvat on järgmise suure progressiivse sammu sisu? Kas poleks hea ise selle peale tulla ja asuda varakult väärtusahelas endale kohta otsima?

Kuidas kõlaks idee toota midagi igapäevaselt tarbitavat umbes 600 korda tõhusamalt, pakkudes ühtlasi senisest parema kvaliteediga toodangut, kasutades tootmiseks vähem pindala, vähendades oluliselt koormust keskkonnale, olles sõltumatu ilmastikust, kasutades uuesti enamuse tootmisprotsessis tarbitavast veest ja minimeerides putuka- ja taimemürkide vajaduse. Viimased vihjed juba reeta, et tegemist on toidu toomisega, täpsemalt toidu kasvatamisega kasvuhoonetes.

Võib-olla kostub kellegi suust pettunud ohe, sest kasvuhoone pole mingi uudne tehnoloogia. Just selliste vaadete pärast jäädaksegi aga vanade asjadega peatusest vaatama mööduvat innovatsioonirongi. USA Teaduse Akadeemia väljaandes esitatud andmetel saadakse praegu hektarilt põllumaalt umbes 3,2 tonni nisu. Uue põlvkonna kümnekorruselises vertikaalses kasvuhoones saaks seda sama ajaga hektarilt kuni paar tuhat tonni.

Loomulikult võib kasvatada ka muid põllusaaduseid. Nisu on lihtsalt maailmas kõige olulisem viljasaadus, mille vastu on kasulik uuenduse potentsiaali hinnata. Isegi loomasööda tootmise võib viia kasvuhoonetesse ja lahendada ühe hoobiga mitu probleemi. Sööta oleks rohkem, kemikaale vähem, taimede kõrval võib kasvatada putukaid, millest valmistatud biomass oleks veelgi kõrgema toiteväärtusega, kuid vajaks ligemale sada korda vähem tootmispinda ja vett.

Kasvuhoonete sisekliima oleks sõltumatu ilmastikust ja vähendaks sõltuvust vee seisukorrast. Enamus veest hoitakse kohalikus ringluses. See parandaks tootmise paindlikkust põudadega paikkondades, kasutades samal ajal ära rohke päikeseenergia. Välises keskkonnast isoleeritud ruumis oleks ka vähem kahjureid ja sealt lendub keskkonda vähem toitaineid. Seega vajatakse vähem tõrjevahendeid ja mulla toiteväärtus püsib kauem kasutuskõlblikuna.

Peamine erinevus võrreldes varasema põlvkonna kasvuhoonetega on tehnoloogia kasutamine protsesside juhtimises, mida võibki pidada uue võidujooksu sisuks. Seejuures start on juba antud.

Nimelt kavatseb Hiina aastaks 2025 rajada 20 miljardi ruutmeetrilise nutika kasvuhoonesüsteemi, mille tootlikkus rahuldaks umbes poole riigi köögi- ja teravilja vajadustest. Esialgsetel hinnangutel tagaks kahe miljoni hektari suurune kasvuhoonevõrgustik sõltumatuse kliimamuutustest järgmiseks 500–1000 aastaks. Uue põlvkonna kasvuhoone rajamise kuluks hinnatakse umbes 20 miljardit dollarit.

Alibabast võib juba praegu osta alla dollari maksva ruutmeetri hinnaga hiigelsuuri klaasist kasvuhooneid. Kaks korda enam makstes kataks 1,4 miljardi elanikuga riik kogu viljasaaduse vajaduse siseturuga. Samadest arvutustest lähtudes rahuldaks maailma vajadusi 260 miljardit dollarit maksev kasvuhoone. Pandeemiaga seotud toetus- ja arenduskulude kõrval on see üpris tagasihoidlik investeering.

Arvestades, kui suur põllusaaduste tarbija on Hiina ja teades nüüd ette nende kavatsust impordisõltuvust vähendada, ei jää ülejäänud maailmal muud üle, kui tormata võidujooksurajale. Inimesed tahavad ju iga päev süüa, võimalikult hästi ja odavalt. Eelistatavalt keskkonda säästvalt toodetud toitu süües. Leidlikele ja ettevõtlikele tegijatele oleks antud väljakutse igas mõttes toitvam, kui nutitelefoni ekraanile järgmist mängu arendades.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: "Portaal"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: