Kersna: lainetused grandimahtudes on suur probleem

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Liina Kersna Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Teadusagentuuri jagatavate uute teadusgrantide maht on sel aastal aasta varasemast ligi kolm korda väiksem. Haridus- ja teadusminister Liina Kersna selgitas riigikogule, et kogusummas pole grantide rahastus võrreldes eelmiste aastatega siiski langenud, vaid isegi tõusnud. Samas nõuab tähelepanu grandimahtude kõikumine.

Vastates riigikogu infotunnis küsimustele teadus- ja arendustegevuse jätkusuutlikkuse kohta vähenenud grandirahastuse tingimustes toonitas Kersna, et grandirahastus 2021. aastal ei vähenenud: "Vastupidi, haridus- ja teadusministeerium on järjepidevalt uurimistoetuste eelarvet tõstnud. 2020. aastal lisandus uurimustoetustesse 2,04 miljonit eurot ning tänavusel aastal neli miljonit eurot." 

Minister tõi välja, et kui 2020. aastal rahastati uurimistoetusi 42,31 miljoni euro ulatuses, siis käesoleval aastal tõusis see number 46,31 miljoni euroni. "2021. aastal on küll uute algavate grantide maht väiksem, kuid sedavõrd on suurem käimasolevate grantide maht. Uurimistoetuste puhul tuleb arvestada sellega, et neid antakse välja kuni viieks aastaks," selgitas Kersna.

Samas märkis Kersna, et lainetus uurimistoetuste mahtudes aastate lõikes on suur probleem ja vajab kindlasti lahendamist. Kersna lisas, et haridus- ja teadusministeerium on palunud teadusagentuuril teha täiendavad ettepanekuid, kuidas grandimahtude lainetamist vähendada.

Baasfinantseering peab tasakaalustama kõikuvat grandirahastust

Kersna toonitas, et lisaks uurimistoetuse mahu kasvule on haridus- ja teadusministeerium järjepidevalt tõusnud ka teadusasutuste stabiilset rahastust ehk baasfinantseerimist. See on viimase viia aasta jooksul kolmekordistunud, tõustes 13,9 miljonilt 46,3 miljoni euroni.

Taotlusvoorude mahtude suurte erinevuste tasandamiseks on Eesti Teadusagentuur kahel viimasel aastal välja andnud üheaastaseid sildgrante. Selle tulemusena on väikseima ja suurima mahu vahe mõneti vähenenud. Autor/allikas: Eesti Teadusagentuur

Minister täiendas, et haridus ja teadusministeerium on oma pikaajaliseks sihiks seadnud konkurentsipõhiste uurimistoetuste ja teadusasutuste stabiilse rahastamise võrdsustamise, mis peaks võimaldama teadusasutustel viia ellu oma strateegilisi sihte.

Lisaks peaks Kersna sõnul baasfinantseeringu kõrgem osakaal vähendama konkurentsipõhistest uurimistoetustest põhjustatud ebastabiilsust ning tagama teadus- ja arendussüsteemi jätkusuutliku toimimise ka aastatel, mil uurimistoetuste mahud on väiksemad.

Kersna märkis, et koroonakriis pole ministeeriumile teadaolevalt teadustegevust märkimisväärselt häirinud. "COVID-19 kriis on kaasa toonud teadlaste ja teadus- ja arendustegevuse väärtustamise ning mõju suurendamise ühiskonnas. Seega on haridus- ja teadusministeeriumi hinnangul teadlaste sotsiaalne kindlustunne pigem kasvanud," sõnas minister.

Küsimuse esitanud Isamaa saadiku Mihhail Lotmani sõnul keskendus minister vastuses probleemi kirjeldamisele, aga mitte lahendustele: "Ministri seletus teadusgrantide perioodilisusele ja viie-aastastele perioodidele on õige, kuid tänases olukorras vajab Eesti teadus lahendusi, mitte probleemi kirjeldusi. Pärast doktorikraadi kaitsmist on noortel teadustegevusega väga raske jätkata – võimalused on mõnes valdkonnas peaaegu olematud ning seetõttu jääb paljude noorte teadlase karjäär Eestis alustamata," ütles Lotman.

Grandirahastuses nähtavate probleemide leevendamise lahendusena nägi Lotman 12 miljoni võtmist lisaeelarvest.

Toimetaja: Juhan Hellerma

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: