Neljast ISS-ist leitud tüvest kolm isoleeriti esmakordselt 2015. ja 2016. aastal. Üks saadi kätte teadusjaamade laepaneelilt, teine Cupola vaatlusmoodulist, kolmas oli end sisse seadnud söögilaua pinnal ning neljas eraldati juba 2011. aastal jaamast Maale tagasi toodud HEPA filtrist, vahendab ScienceAlert.

Kõik neli tüve kuuluvad samasse mulla- ja mageveebakterite perekonda. Peamiselt osalevad selle liikmed lämmastiku sidumises, aitavad taimedel kasvada ja tõrjuvad taimede haigustekitajaid. Teisisõnu on nad taimekasvataja jaoks head abimehed.

Kui lugeja nüüd imestab, kuidas sattusid mullabakterid rahvusvahelisse kosmosejaama, tuleb arvestada, et astronaudid kasvatavad juba mitu aastat jaamas väikeses koguses toidutaimi. Nii pole ka taimedega seotud bakterites jaama pardal otseselt midagi iseäralikku.

HEPA filtrist leitud bakter osutus geenide põhjal otsustades liigi Methylorubrum rhodesianum esindajaks. Teadlased järjestasid ka ülejäänud kolme geenid ja leidsid, et kõik kolm on sama ja senitundmatu bakteriliigi erinevad tüved. Kolmikule anti seepärast nimed IF7SW-B2T, IIF1SW-B5 ja IIF4SW-B5.

Lõuna-California Ülikooli geneniteadlase Swati Bijlani juhitud teadlasrühm pakub, et uue liigi nimeks võiks saada Methylobacterium ajmalii tuntud India elurikkuseuurija Ajmal Kahni järgi. Uus liik on lähisuguluses juba tuntud liigiga M. indicum.

Uurimisrühma NASA esindajate Kasthuri Venkateswarani ja Nitin Kumar Singhi sõnul on taimekasvu toetavad bakteriliigid kosmosejaama äärmuslikes oludes kasvavatele taimedele hädavajalikud. 

Arvestades, et neli bakteritüve tulevad edukalt toime ISS-i mikrogravitatsiooniga, püüdis teadlasrühm bakterite geene analüüsides tuvastada neis just taimekasvu toetavad geenid. Uurimisrühm esitas oma artiklis kõigi tüvede täielikud geenijärjestused, mida saab võrrelda edasistes uuringutes Maalt pärit liigikaaslaste geenimaterjaliga.

Tulevane taevaste ja maiste bakterite geenivõrdlus võib paljastada, millised geenid soodustavad taimekasvu ka pea olematu gravitatsiooni tingimustel. Samuti loodavad teadlased uute teadmiste valguses aretada isetalitlevad taimesordid, mida saaks kasvatada tulevikus pikkadel kosmosemissioonidel.

Juba nüüd märkasid uurijad, et ühel ISS-i tüvedest IF7SW-B2T-l on paljulubavad taimekasvu toetavad geenid. Sealhulgas on tüvel geenivariant, mis tagab juurtes ja võrsetes rakujagunemist soodustava ensüümi tsütokiniini olemasolu.

Kõik eelnev ei tähenda, nagu elaks ISS-is vaid kahte liiki baktereid. Teadlased on jaama liigirikkuse mõistmiseks võtnud juba ligi 1000 proovi, mis ootavad, et need uurimiseks Maale toodaks.

Uurimus ilmus ajakirjas Frontiers in Microbiology.