Sadu aastaid tegutsenud ettevõtted võivad internetiajastul laguneda

Sadu aastaid toimetanud ettevõtted võivad nagu nõiutult internetiajastul kokku variseda, seejuures ei seisne põhjus ostjate puuduses, vaid nende mugavuses, vahendab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.
1778. aastal oli tänast päeva võimatu ette kujutada. Nii kaua keegi ei elagi ja nagu tõdes luuletaja hoolitsegu tuleviku inimesed enda pärast ise, geenius vastutab vaid omaaegsete ees. Igatahes alustas Briti alam William Clark mainitud aastal kardinapoe pidamisega. Aknad olid toona rikkuse sümboliks ning kardin selle kaunistajaks. Briti Impeerium kogus alamatelt tulumaksu asemel aknamaksu, sest inimolend võib varjata tulusid, aga mitte edevust.
Tasahilju Clarki äri edenes. Pärast sajandivahetust sõlmis ta äripartnerluse William Debenhamiga. Ettevõte laienes kardinatelt mitmesuguste kangaste ja rõivastega kaubitsemisele. Lett pikenes ja poode tuli juurde.
242 aastat hiljem on Debenhami nime kandval kaubamajaketil 124 kaubanduskeksust Ühendkuningriigis ja mitukümmend frantsiisi põhimõttel sama nime all opereerivat ettevõtet mitmel pool maailmas. Poed on kuulsad ja asuvad peatänavatel ning suurtes kaubanduskeskustes. Londoni külastajaid on kindlasti märganud Oxford Streetil Debenhami kvartali suurust kaubamaailma. Debenhami kaubamajaketis töötab umbes 12 000 Ühendkuningriigi alamat.
Jõulukuu on jaekaubandusele aasta tähtsaim periood. Müüjatele raske, aga samas kõige tulusam kuu. Seda üllatavam oli detsembri esimesel päeval tehtud avaldus milles kuulus kaubamaja teatab tegevuse lõpetamisest.
Nagu tõdetud, siis 1778. aastal alustanud William Clarkile pole midagi ette heita. Kritiseerida võib septembris BBC-le antud intervjuus ärimaailma rahustanud peadirektor Mark Giffordit. Ettevõtte juht märkis, et seoses viirusepuhanguga kannatada saanud kaubandushiiul pole ületamatuid raskusi. Kassas on 90 miljonit naelsterlingit vaba raha ja ees ootab aastalõpu suure müügi periood. Möödub kaks kuud ja firma kuulutab välja pankroti. Peatänava ostjad saavad ladude tühjaks müügi allahindlusest natukene rõõmu. Rõõmustajate hulka ei kuulu 12 000 töötajat ja veel tuhanded eripalgelised äripartnerid.
Vaid päeva jagu varem teatas Debenhamist natukene suurem Briti kaubandushiid ja mitmete tuntud peatänava kaubamärkide omanik Arcadia Group pankroti protsessi algatamisest. Arcadia ettevõtete koosluses on 450 poodi Ühendkuningriigis ja paarkümmend mujal maailmas, kus töötajaid umbes 13 000.
Enne jõule sai seega halva uudise vähemalt 25 000 kuningriigi kaubanduses leiba teeninud töötajat. Probleem on sedavõrd suur, et sealne valitsus leevendas alates teisest detsembrist karantiini piiranguid ja lubab inimesed poodidesse sisseoste tegema. Jõulud elatakse soodusmüükide tööd tehes, aga kui keegi neid ettevõtteid endale ei taha, asutakse aasta algusest tuntud poode sulgema.
Mis juhtus? USA-s alanud kaubanduskeskuste gangreen hakkab jõudma vanale mandrile. 242-aastase poeketi langus algas umbes kümne aasta eest. Debenham ei ole teistega võrreldes eriline, väljaarvatud pikk tegutsemise kogemus.
Teise näitena olgu sarnase tagasihoidliku algsega, raamatute müügiga alustanud pood Cadabra. Ettevõte loodid 1994. aastal. Firma kannatas tükk aega kahjumit, kuid püsis elus tänu asutaja veendumusele senisest teistmoodi ärikorraldusse. Muud vahet kahe näite vahel polegi.
Mainitud erinevus seisneb tänava valikus, sest tee kus liigub palju inimesi pakub poepidajale ühe eelise ja teise eest hoolitseb ta ise. Peatänaval ostlemine on mugav. Poed kogunesid sellistele tänavatele ning suurendasid ostja elu mugavust kõiki vajadusi rahuldava laia valikuga. Seejärel panid välja teise mõjutusvahendi ja asusid kliendi taskust piiluvat raha hüpnotiseerima soodsate hindadega. Äri kontseptsioon toimis paarsada aastat. Peamine uuendus oli kunstlike peatänavate kasvatamine kaubanduskeskuste loomise näol. Muide, mainitud raamatupoodi teatakse täna Amazonina.
1778. aastal ei osatud näha interneti sündi. Aga kümmekond aastat tagasi oli see juba olemas. Amazon kannatas alles kahjumivalu. Interneti eest polnud vaja peaaegu midagi maksta ja ostjaid meelitava lõputuna näivalt rikkaliku valikuga virtuaalse leti pidi vaid ilusaks joonistama. Kaubavaliku võis luuletada ükskõik kui suureks, sest kaupa oli päriselt vaja alles siis kui see ära osteti. Asjaolu mis aitas hoida hinnad madalatena. Tegelikult pole vaja seletadagi, enamus teavad antud teemat isegi.
Seda hämmastavam on näha kuidas suured poeketid paistsid vähestena kes ei teadnud. Isegi kui tegelikkus on keerulisem, paneb imestama kuidas saja-aastase eduga äris kodus olevad ettevõtted nagu nõiutult on-line ajastul kokku varisevad. Mitmed vaatlejad ennustavad Debenhami laadsele kaubanduse ajastule lõppu. Mitte sellepärast, et ostjaid pole – neid tuleb juurdegi, aga nad on üha mugavamad.
Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".
Toimetaja: Indrek Ojamets
Allikas: "Portaal"