Kümmekond aastat tagasi võõrasse linna ööbima jäädes oli tavapärane magada hotellis. Omamoodi oli tegu sundolukorrana, milles paberi peale joonistades oli vasakul kodu, siis mõtteline punktiir, millest algas teine linn ja sellest jäi paremale hotell. Vasakult paremale jooksis sirge joon.

Lihtsustamise eesmärk on näidata info liikumist ja osutada põhjusele, miks kasvasid hotellid suurteks, küllaltki noobliteks ja kallisteks ettevõteteks. Reisilisel polnud muud alternatiivi, kui käia mööda mõttelist joont. Sama joone sees kulges kogu info, kus ja kui suure summa eest ta saab puhata. Hotelle võis olla mitu, aga neid ei olnud kunagi väga palju, sest kallis pind vajas klientide koondamist.

Aastal 2008 asutatud AirBnB õpetas maailmale, et ööbimisteenus on informatsiooni haldamise ülesanne. Magama ei pea hotellis, vaid voodis. Võõras linnas on väga palju sobivaid voodeid, kuid need ei asu hotellides. Nende eest ei pea maksma hotellide hindu. Teiseks näitas AirBnB linna elanikele, et nad võivad olla hotellipidajad. Seda loomulikult juhul, kui nad kasutavad nende infoplatvormi. Platvormis on infoks lisaks klientidele muudetud ka raha, turundus ja turvalisus.

Sündis uus majutusteenuse ärimudel. See tundus paljudele üllatavalt lihtsana ja võttis tihti "miks-see-mulle-pähe-ei tulnud"-tüüpi ahastuse vormi. Tegelikult olid tehnilised eeldused olemas palju varem. Neid ei osatud lihtsalt kokku panna. Põhjus meenutab lugu lambi all võtmeid otsivast tegelasest. Võtmeid seal pole, aga valguse käes tundub otsimine tulemuslikumana. Samamoodi vaadati erialakesksest silmaringist tulenevalt uuendusi vaid majutusteenuse sfääris.Nendes nähti peamiselt hotelle või siis hotelle.

Ühel päeval ärgati ja märgati internetti ning mobiilseid nutiseadmeid majutusteenuse korraldamise vahendina. Tehnoloogilise uuenduse puhul on oluline uurida, mida muudab see odavamaks. Infohaldus tõi turule juurde odavaid voodikohti. Kuna nende arvu suurendamiseks ei pidanud midagi ehitama, lisandus uusi pakkumisi nagu seeni pärast vihma. Need omakorda hoidsid konkurentsi läbi hinnad madalatena ning samas suurendasid valikuvõimalusi ja kasvatasid teenuse väärtust.

Tagajärg oli senistes äriplaanides väärtusahela elementide asendumine, kui osa kaotavad ja uued koguvad väärtust. Näiteks hakkasid kesklinna korterid muutuma elanike majutamise asemel uuteks turiste teenindavateks hotelliettevõteteks, kahjustades mitmel pool linnaosade senist kultuuri, vaimsust ja seega kütkestavust.

Airbnb kasvas lühikese ajaga maailma suurimaks majutusteenuse pakkujaks. Maailma viie suurima hotelliketi 4,3 miljoni voodikoha vastu leiab hotelli arvutis pidava ettevõtte juures pakkumise seitsmele miljonile ööbimiskohale. Eelmisel, Covid-epideemiale eelnenud aastal majutas ettevõte 54 miljonit reisilist, kes kasutasid 247 miljonit majutuskorda. Teenuse mahu kasv nõuab investeeringuid inimestesse, tarkvarasse ja arvutiparki.

Vanamoodsat hotelliäri purustav, kiirelt kasvav ettevõte on atraktiivne investeerimissiht. Iga kord kui AirBnB sai investoritelt aktsiate vastu raha, arvutati väärtpaberitele hinna määramiseks, mis võiks olla firma väärtus.

Väärtus kasvas. Eelmisel aastal kõikus see 35–38 miljardi dollari vahel – päris hea tulemus hotellideta ettevõtte kohta. Maailma suurlinnade kallistes paikades hotelle omava Hiltoni väärtus oli 25 miljardit dollarit. Marriotti väärtus oli suurem, 43 miljardit dollarit. Eelmise sajandi lõpus, internetiäri kuldajastul interneti majutusteenusesse toonud Bookings Holdingu väärtus kõikus 80 miljardi dollari ümber. Bookings Holding pakub populaarseid veebihotelli ja reisiteenuseid, milledest kuulsamad on Bookings.com ja Priceline.com.

Firma kaudu vahendati möödunud aastal 845 miljonit majutuskorda. Seda lisaks seitsmele miljonile müüdud lennupiletile ja 77 miljonile autorendi päevale. Olgu 1996. aastal loodud Booking Holding tõendiks, et arvutite kasutamisele oli juba turismi vajaduste lahendamisel varem edukalt mõeldud. Võimalik, et hotellidele rajatud edu oli üheks kaugemale vaatamisest keeldumise teguriks.

Airbnb teema tõstatus uudisvoos seoses kaua oodatud ja pidevalt edasi lükatud otsusega pakkuda veel sellel aastal ettevõtte aktsiaid avalikul turul kõikidele huvilistele. Tegemist on testiga, kas inimesed usuvad, et raha seisab kindlamalt pangas või Airbnb aktsiates. Põhjus kahtlusteks asub taaskord väljaspool majutusteenuse maailma.

Seekord peab vaatama tervishoiu poole. Airbnb on olnud kõik aastad kahjumis. Seoses viirusepuhanguga langes alanud aastal teenuse kasutamine 72 protsendi võrra. Saab näha, kas värsked uudised Pfizeri ja Moderna vaktsiinidest suurendavad usku turismisektori taastumisse. Võib-olla avastatakse pingelise olukorra sunnitud pausi tulemusel midagi veelgi innovaatilisemat. Rumal oleks ju uskuda, et miljarditesse ulatuva kahjumiga Airbnb ongi lõplik tõde.

Huvitav, kuhu tuleks vaadata, et märgata järgmist majutusinnovatsiooni. Kas selleks võiks olla ööbimine isejuhtivates transpordivahendites ehk ringivuravates hotellitubades?

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".