Eesti teadlaste loodud süsteem aitab kaladel hüdroelektrijaamas ellu jääda ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Kalad.
Kalad. Autor/allikas: Melissa Doroquez / Wikimedia Commons

Eesti biorobootikud koostöös teiste Euroopa teadlastega on loonud tugisüsteemi, mis aitab analüüsida kalade liikumise ohutust uute hüdroelektrijaamade ehitamisel ning olemasolevate hindamisel.

Tallinna Tehnikaülikooli biorobootikateadlased uurisid koostöös tööstusettevõtetega olemasolevaid hüdroelektrijaamu. Koostöös välismaa kolleegidega töötati välja uued hindamismeetodid ja tehnoloogiad veevoolust energia tootmise kalasõbralikumaks ja keskkonnasäästlikumaks muutmiseks.

Teadlaste loodud süsteemi sisestatakse andmed näiteks elektrijaama tüübi, asukoha ja veeteedel olevate kalade populatsioonide suuruse kohta. Tarkvara analüüsib neid andmeid ning aitab määrata keskkonnariski taset ja ohtu kalapopulatsioonile, et lõpuks soovitada meetmeid kalade ohutuse tagamiseks.

Praegu ei teata täpselt, millised on tõhusad meetmed kalade alla- ja ülesvoolu rände tagamisel, näiteks millised kalatrepid sobivad millistele kalaliikidele või milline oleks parim viis meelitada kalu treppide juurde. Nii näiteks võivad kalad oma allavoolu rändel sattuda hüdroelektrijaama turbiini, kus turbiinilabad neid vigastavad, lisaks peavad nad taluma suuri ja kiireid rõhumuutusi.

Tallinna Tehnikaülikooli biorobootika keskuse teadur ja projekti üks eestvedajaid Jeffrey A. Tuhtan ütles, et elektrooniliste andurite abil saab testida kalade ja teiste veeloomade läbipääsuvõimalusi sellistes ekstreemsetes oludes nagu hüdrojaamade turbiinid.

"Andurid aitavad vähendada niisuguseid katseid eluskaladega ning annavad uusi teadmisi selle kohta, kuidas muuta hüdroelektrijaamu kalasõbralikumaks," selgitas Jeffrey Tuhtan.

Elektroonilised andurid, millega saab testida kalade ja teiste veeloomade läbipääsuvõimalusi hüdrojaamade turbiinides. Autor/allikas: TTÜ

Tema sõnul on negatiivsete ökoloogiliste mõjude vähendamine ka üks Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiivi eesmärkidest. "Sageli ei vasta vanemad hüdroelektrijaamad uutele nõuetele ning neid tuleb tegevusloa uuendamiseks rekonstrueerida," lausus Tuhtan.

Nii tuleb eraldi iga hüdroelektrijaama puhul leida nende muutuste elluviimiseks majanduslikult kõige otstarbekamad meetmed. Samas on oluline ka kohandada olemasolevad lahendused kohapealsete tingimustega.

Tallinna Tehnikaülikooli biorobootikud koostöös kolleegidega Belgia instituudist INBO uurisid sealses Archimedese kruviturbiinis erinevate kalaliikide – latika,  angerja ja särje – hukkumise ja vigastumise ohtu allavoolu liikumisel.

Teadlased kasutasid oma uuringus rõhku, kiirendust ja pöörlemiskiirust registreerivaid andureid.  "Meie töö tulemusel pakuti välja mitu uut parameetrit kalade ja andurite allavoolu liikumise hindamiseks, sealhulgas mõjujuhtumite aeg ja kestus, translatsiooni ehk kulgliikumise ja rotatsiooni ehk pöördliikumise kineetiline energia ja rõhu suhe," ütles dr Ine Pauwels INBO-st. Uurimisrühm leidis, et kruviturbiinid ei ole alati kalasõbralikud ning pakkus välja meetodid olukorra parendamiseks.

Neli aastat kestnud Euroopa Liidu projektis "Kalasõbralikud innovatiivsed tehnoloogiad hüdroenergeetikas" uuris 26 Euroopa teadusasutusest ja ettevõttest koosnev töörühm hüdroelektrijaamade mõju ökosüsteemidele, eelkõige kaladele. Uuringuid tehti kaheksa riigi 17 katsekohas.

Autorid kirjutavad uuringust ajakirjas Sustainability.

Toimetaja: Indrek Ojamets

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: