Pariis loodab olümpiamängude ajaks kasutusele võtta õhutaksod ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Prantslased kavandavad samuti olümpiaks lennutaksonduse juurutamist.
Prantslased kavandavad samuti olümpiaks lennutaksonduse juurutamist. Autor/allikas: Alexander Kagan/Unsplash

Tokyo olümpiamängude ärajäämine annab Pariisile võimaluse saada esimeseks aktiivselt lennutaksosid kasutavaks linnaks, mida on asunud see ka agaralt ära kasutama, vahendab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Peaaegu täpselt aasta tagasi kostusid Jaapanist uudised õhku tõusvatest taksodest. Möödunud aasta sügisel ei näinud aga keegi ette Covid-pandeemia saabumist ega sellele järgnenud kriisi. Keskenduti olümpiamängudele, mis pidanuks just äsja lõppema.

Tasapinnal, kahes dimensioonis liikuda lubav teevõrgustik jääb inimeste ja asjade transpordi vajaduste rahuldamisel hätta. Regulaarset teisaldamist vajab kõiksugune elus ja eluta materjal. Püüdlused korraldada inimeste ja asjade veod erinevatele aegadele, et vältida hommikusi ja õhtuseid töö ja kodu vahelisi liiklusummikuid, on end ammendamas.

Põhjus seisneb inimestes, kes tahavad liiklusummikutes kaotatud aja tõttu vähem poes käia ja tellivad kaubad koju. Nõnda liigub magalate poole ja nende teedel erasõidukite seas üha rohkem pakiveomasinaid. Ummikutes aega suretav nõiaring sunnib kasutama veebipoode ja kulleriteenuseid veelgi rohkem.

Oleks nii, et kõik soovivad olukorda parandada. Muutustega kaasneb ärimudelite ringivaatamine. Tekib vastuseis ja vana äriga seotud ettevõtjad asuvad oma huve kaitsma. Liikluse keerukuse ja auto pidamise kalliduse abil on võtnud Jaapani taksojuhid inimeste transpordi väärtusahela nii kõvasse poliitilisse haardesse, et seal polnud Uberi-laadsetel teenustel võimalik areneda.

Olümpiamängud pidid jätma külastajatele hea mulje ja kohalikele hea mälestuse. Mõlemat ähvardasid liiklusummikud. Rahvusvahelise suursündmuse tõttu tekkinud pinge nõrgestas bürokraatiat, pehmendas poliitikuid ja tõusva päikese maa lootis olla lõppenud suveks esimene lennutaksonduse rakendaja. Covid otsustas teisiti.

Prantsusmaa pealinn Pariis võõrustab 2024. aasta olümpiamänge. Prantslased kavandavad samuti olümpiaks lennutaksonduse juurutamist. Spordi suurüritus on siingi pigem sümboolne tähtaeg kui võistluste korraldamise eeldus. Transpordi tõhustamise vajadus tõstatub sotsiaalsest arengust ja linnastumisest, mis sunnivad lahenduse otsimisel kiirustama.

Olümpia mõjub siingi bürokraatiavaimule ilmselt küüslauguvanikuna, sest suurtes riikides reguleerivad keerukat elu tuhanded põimunud seaduspügalad, mis võivad hoida taksonduse maapeal. Seda lisaks neile, kelle huve transpordiuuendus ohustab.

Prantslased kavatsevad alustada testsõitudega järgmise aasta suvel. Tehniliseks platvormiks valiti Saksamaal toodetav, suurt drooni meenutav Volocopter. Sellest võib välja lugeda sakslaste samasuunalist aktiivsust. Arvatavalt juhtubki muutus kiiremini kui bürokraatia ja riigi asjaajamisega ollakse harjutud. Ühtesid motiveerivad olümpiamängud, teisi ajab tagant konkureeriva riigi tegutsemine. Kolmandatele jäetakse vähe valida, kui suured näitavad teed.

Pariisi lennutaksot testitakse ühenduseks linnast loodes asuva lennujaamaga. Autoga umbes 1,5-tunnise sõidu kaugusel asuva lennukikodu linnaga ühenduseks peab saama lennutakso teele jäävate elanike nõusoleku, loa lennuliikluse korraldajalt ja täita tuleb selle turvalisuse täitvad testid.

Lennutakso töötab elektriga ega saasta õhku. Peamisteks murekohtadeks on müra ja turvalisus. Lennutaksod ei tiirutaks oma suva järgi elanike kodude kohal. Neil on oma õhuteed nagu lennukitel. Ainult, et märgatavalt madalamal, mõnesaja meetri kõrgusel. Kus paistab olevat palju ruumi. Mis on eksitav, sest sõita saab vaid seal kus elanikke ei segata müra ega privaatsust ohustava põrnitsemisega.

Elektrimootoriga lennutakso valmistamine on sisepõlemismootoriga autodest odavam ja kasutuses töökindlam. Esialgu paistab, et neil polegi midagi ühist peale klientide. Sõidutavate kõrval on teiseks jagatavaks ressursiks parkimisplatsid. Lennutakso nõuab vähemalt paarikümne sõiduki parkimisala.

Inimeste tüüpiline liikumine kulgeb kolmnurgas kodu, töökoht ja kaubanduskeskus. Arvatavalt ei hakka lennutakso seda vajadust teenindama, vaid vähendab tänavaliiklusest linnadest välja jäävas suunas inimeste ja kaupu vedavate autode hulka. Lendamine piirduks linna lähiümbruse teenindamisega, sest suur osa kaasavõetud elektrist kulub raskete akude enda õhus hoidmisele ja õhutakso lennukaugus on umbes 35 kilomeetrit.

Nõnda tasub tähelepanelikult jälgida akude maailma edusamme. Energiakandjate areng kujundab argist elu oluliselt rohkem kui lendavad taksod ja olümpiamängud.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: "Portaal"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: