Uber plaanib järgmise kümnendi alguses pakkuda USA kärg-suurlinnades lendtakso teenust

Uberi isesõitvatranspordi ja linnalennunduse arendusmeeskond on koostanud visiooni, kuidas võiks järgmise kümnendi alguses käivituda lendtaksoteenus. UberAir teenus oleks suunatud eelkõige tiheda liiklusega suurlinnadele, kus asuvatele kõrghoonete ja parkimismajade katustele saaks rajada lendtaksopeatused.

Uberi arendusosakonna poliitikajuhi Justin Erlichi sõnul oleks teenuse tegevusraadius 60 miili ehk umbes 100 kilomeetrit. Nimelt soovib Uber hakata pakkuma teenust NASA tehnoloogial põhineva elektriajamiga lendautodega.

Sõiduvahend näeb välja osati nagu lennuk, kuid selle tiibade ja saba külge on kokku paigaldatud kuus algasendis ülessuunatud rootorit. Tiibade otstel asuvad rootoreid saab keerata lennu suunda ning teised tiivikud tagavad, et lennuvahend saaks maanduda kopterilaadselt hoonekatusele.

Justin Erlichi väitel on tegemist kahe rootoriga helikopterist palju ohutuma ja väiksemat mürareostust tekitava sõiduvahendiga. Seejuures pole võrdlus helikopteriga kohatu, sest USA läänerannikul toimis 1960ndatel omamoodi “lendtakso” teenus, mis kujutas endast kopteriühendust Orlando keskuse ja lähedal asuva San Francisco kesklinna vahel. Kõrge hinna tõttu ei jagunud aga kliente.

Erlichi väitel ei hakka lUberi lendtaksoteenus maksma märkimisväärselt rohkem, kui praegused Uberi taksoteenused. Sellegipoolest soovib Uber, et tegemist oleks “jagatud elamusega” ehk üks Uberi lend viiks punktist A punkti B ja sealt edasi mitu inimest korraga.

Ühtlasi avab see täiesti uue üürinišši kinnisvaraturul. Erlichi väitel otsib Uber USA ehitajaid, kes kaaluksid enda parkimismaja või kõrghoone katusele UberAiri maandumispunkti. Samas ei pruugi UberAiri punktid asuda mitte ainult kesklinnas, vaid ka äärelinnades. Seetõttu ei löö Uber ust kinni majaomanike ees, kes soovivad enda tagaaega lendtaksopunkti.

Uber loodab alustada lendtaksode testimist Los Angeleses ja Dallases aastal 2020. Esimesed reisjaid peaksid UberAiri saama kasutada aastal 2023.

“Teaduskirjanduse Pirate Bay” Sci-Hubi kodulehekülg suleti USA kasutajatele

Hoolimata viimase aja trendist muuta teadusallikad avatumaks küsivad mitmed kirjastajad teadustööde ja -artiklite eest endiselt kõrget hinda. Seetõttu on osad teadlased avaldanud eelretsenseerimata teadusartikleid või loonud keskkondasid nagu PubPeer, kus saab oma teadustöödele anonüümseid retsentsioone tellida.

Nüüd on aga nö vaba teaduskirjandus saanud tagasilöögi, kuna üks suurimaid tasuta teadusartikleid pakkuv Sci-Hub on jäädavalt USA avalikust internetiruumist kadunud. 2011. aastal Kasahstani tudengi Aleksandra Elbakjani loodud Sci-Hub pakkus alternatiivi Elbakjani hinnangul liiga kõrget hinda küsivatele kirjastajate andmebaasidele. Samas kinnitavad kirjastad, et kõrgem hind on vajalik, kuna see on korrelatsioonis teadusväljaande kvaliteedimärgise ehk mõjufaktoriga (impact factor).

Täpsemalt 3. veebruaril positas Sci-hub oma Twitteri kontole teate, et nende serveriteenuse pakkuja Cloudfare kustutab Sci-Hubi kodulehe 24 tunni jooksul. Cloudfare sõnul oli teenuse katkemine seotud kohtuotsuse jõustumisega. Nimelt võitis teadusartikleid kirjastav Ameerika keemia ühing (American Chemical Society) Sci-hubi vastu esitatud 4,8 miljoni dollari suuruse hagi. Ühtlasi pidid kõik USA interneti- ja serveriteenuse pakkujad blokeerima Sci-hubiga seotud teenused.

Sci-Hubi sõnul on tegemist väikese tagasilöögiga. Sci-hubil on ka Tor võrgus oma koduleht ning teenus on kättesaadav ka Telegrami sõnumirakenduse kaudu. Samuti pole see esimene Sci-hubi kohtukaotus, sest 2015. aastal kiitis USA kohus heaks maailma ühe suurima teaduskirjastaja Elsevieri 15 miljoni dollari suuruse kahjunõude.

Juba selle kohtuasja raames sai selgeks, et Sci-Hubi serverid asuvad Venemaal, mistõttu ei saa lehte täielikult sulgeda. Ka andmebaasi looja Elbakjan tõdeb, et lehte ei saa hävitada, kuid selle saab suruda tumeveebi ehk interneti äärealadele. Sci-hubi andmebaasidest võib leida 64,5 miljonit teadusartiklit ning antud kogus leidub erinevatel hinnangutel kaks kolmandikku tänapäevasest teadustööst.

Kurioosum USA-s: plahvatas juhtmevaba kõrvaklapp

USA-s ületas uudisekünnise juhtum, kus trenni teinud Florida osariigis Tampa linna elav mees väidab, et tema Apple juhtmevaba kõrvaklapp plahvatas trenni käigus. Mehe sõnul märkas ta, et tema parempoolsest kõrvaklapist immitseb valget suitsu. Tähelepanelik mees asetas kõrvaklapid treeningvahendile ja läks otsima abi.

Naastes avastas ta, et suitsema läinud kõrvaklapp oli plahvatanud ning kõrvaklapist eraldunud sisul olid põlemisjäljed. Ohver oli tänulik, et märkas õnnetus tulles, kuna kõrvas plahvatades oleks klapp tõenäoliselt vigastanud tema kõrva.

Samas kui juhtum isegi vett peab poleks see esimene kord kui tarbetehnoloogia plahvatab. Alles 2016. aastal kutsus Samsung tagasi Galaxy Note 7 seeria mudelid, mille akud kuumenesid üle ning plahvatasid. Lisaks mobiiltelefonidele on tuleohtlikud e-sigarettide ebakvaliteetsed akud.

Tampas õnneliku õnnetuse üle elanud meesterahva hinnangul oli tegemist aku rikkega, mis põhjustas nutiseadme läbipõlemise. Ametlikku kinnitust mehe oletusele siiski ei ole. Apple esindaja kinnitas, et firma on ohvriga ühendust võtnud ning juhtumi tagamaid uuritakse põhjalikumalt.

Venemaa tuumateadlased jäid bitcoini kaevandamisega vahele

Vene julgeolekuteenistuse töötajad on vahistanud mitmed Sarovi tuumakeskuse teadlased, kes proovisid Venemaa ühe võimsaima superarvutiga kaevandada krüptovaluutat. Tuumalõhkepäid tootva Sarovi tuumakeskuse turvateenistus märkas, et teadlased ühendasid superarvuti internetti. 

Samas on turvakaalutlustel taolise arvutusvõimsuse ühendamine virutaalruumiga rangelt keelatud.  Eriti, et Sarovi tuumakeskus on endiselt äärmiselt salajane asutus, mis asub Moskva-lähedases suletud piirkonnas kuhu saab ainult erilubadega. Teadlased anti üle FSB-le ning nende vastu on alustatud kriminaalmenetlust.

Bitcoinide ladustamiseks pole vaja eraldi serverruumi, kuid krüptovaluuta kaevandamiseks on superarvuti just ideaalne tööriist. Tõenäoliselt soovisidki teadlased pakkuda superarvuti arvutusvõimsust mõnele krüptoraha kaevandajale. Vahendustasuna oleksid teadlased saanud endale bitcoine.

Sarovi tuumakeskuses töötab praegu 20 000 inimest ning keskuse superarvuti pakub 1 petaflopi jagu arvutusvõimsust. See tähendab, et arvuti suudab lahendada ühes sekundis 1000 trillinionit tehet.

Seejuures pole Venemaa tehaste tootmisvõimsuste krüptovaluuta kaevandamiseks kasutamine uus nähtus. Näiteks ostis üks Vene ettevõtja selleks tarbeks lausa kaks elektrijaama.