Euroopas enam, meil vähem levinud vahemere lodjapuu ehk Viburnum tinus kannab mustikale sarnaselt siniseid marju. Kui teadlased neid metalse helgiga vilju elektronmikroskoobi all analüüsisid, siis selgus, et neis meie silma jaoks vägagi intensiivselt sinistes marjades pole sinist pigmenti ollagi.

Kuidas marjad siis sinistena näida saavad? Vastus peitub nende omapärases struktuuris, kus annavad (sõna otseses mõttes) tooni tihedalt teineteise peale asetunud rasvapiisakesed, mille asetus on säärane, et kollektiivselt oleks võimalik neile langeva valgusspektri sinist osa tagasi peegeldada.  

Rasvavõrgu all asub aga tumepunane pigment, mis neelab kõik teiste lainepikkustega valguslained. See muudab rasvavõrgu tekitatud sinise efekti veelgi võimsamaks.

Sarnast struktuuri kaudu värvi mõjutamist on täheldatud ka lindude ja liblikate puhul, ent taimemaailmas on tegemist väga haruldase leiuga.

Ajakirjas Current Biology oma uurimistulemused avaldanud teadlaste teooriat toetasid ka arvutisimulatsioonid ning nad loodavad uuringuid jätkates leida veel taimi, kes on sääraselt kohastunud.

Avastusest võib juba õige pea tõusta kasu toiduainetööstuses, kus otsitakse pidevalt uusi võimalusi toitu tervislikult toonida.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.35.