Kuuse-kooreürask vallutab järk-järgult Eesti kuusikuid ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Gilles San Martin/(CC BY-SA 2.0)

Kuuse-kooreürask on üsna tilluke, umbes viie millimeetri pikkune mardikas. Kui selliseid tegelasi liiga palju on, tekitavad nad metsas paksu pahandust. Ilmastiku muutustest tingitud varasem kevad ja soojemad suved soodustavad üraski massilist levikut.

Riigimetsa majandamise keskuse (RMK) andmete kohaselt oli eelmisel aastal RMK majandusmetsas kooreüraski kahjustusi 681 hektaril. Sellel aastal on RMK leidnud kuuse-kooreüraski kahjustusi 2830 hektaril oma majandusmetsas. RMK kogu majandusmetsa pindala on 650 000 hektarit. 

Eelmiste ja käesoleva aasta kuuse-kooreüraski kahjustuste statistika on RMK juhatuse esimehe Tavo Uuetalu sõnul enam-vähem võrreldav.

"Varasematel aastatel on kooreüraski kahjustusi leitud metsakorraldustööde käigus, kus eraldi üraskikahjustusi ei otsita, vaid tavapärase metsavarumistööde käigus registreeritakse kahjustus. Kuna kahjustuste hulk hakkas järsult suurenema, siis sel aastal tegime erakorralise kuuse-kooreüraski kahjustuste inventuuri ehk metsaülevaatuse ainult sellel eesmärgil," ütles Uuetalu.

Kuigi andmete kogumise metoodika on küll erinev, lisas Uuetalu: "See annab selgelt indikatsiooni, et kuuse-kooreüraski kahjustused on plahvatuslikult suurenenud."

Mõju metsamajandusele

Selle kevade kahju RMK jaoks on umbes miljon eurot, kuid otseselt kuuse-kooreüraskist tingitud majanduslikku kahju on praegusel etapil raske välja tuua, märkis Uuetalu. "Nende kahjustuste likvideerimine on algusjärgus ja kahjustused, ma eeldan, et arenevad. Kuuse-kooreüraski põhiline majanduslik kahju on see, et kahjustatud kuused ühe suve jooksul kuivavad."

Nii üraski kahjustatud puidu kvaliteet kui ka hind on madal. "Kui me mõtleme nüüd selle palgi või metsamaterjali väärtuse peale, siis kõige lihtsamini võime täna öelda, et toore kuusepalgi hind metsaomaniku jaoks saeveskis on 65 eurot tihumeetri kohta. Aasta metsas seisnud kuivanud kuusest saab peaasjalikult küttepuud ja selle hind on täna 30 eurot tihumeetri kohta," lausus RMK juhatuse liige.

Kuuse-kooreüraski leviku põhjused

Keskkonnaagentuuri metsaosakonna peaspetsialist ja üraskite ekspert Heino Õunap ütles, et on kuuse-kooreüraskeid meil kogu aeg olnud, aga viimasel ajal on teda tõepoolest palju ja siinkohal on mitu põhjust.

Kuusekooreürask asustab eelkõige just mõne haiguse tõttu nõrgestatud puid ja värskelt hukkunud puid, näiteks värske tormimurd, lumemurd, värske metsamaterjal, mis on jäänud metsa vedelema. "Kui niisugust asustamiskõlblikku materjali on palju, siis üraski arvukus kasvab kiiresti," lisas Õunap.

"Viimasel ajal on olnud üsna palju torme, mis on põhjustanud suuri kahjustusi. Üks ulatuslikumaid oli 2016. aastal, mis oli eriti Lõuna-Eestis ja Kagu-Eestis, aga ulatus mujalegi". Kuna kahjustused olid suured, ei jõutud metsast materjali välja vedada. Tormi tõttu maha langenud puudel saab aga ürask hõlpsasti sigida.

Õunap toob teise põhjusena välja põuased suved. "Meil on olnud mitu sooja kevadet ja suve, see on kuuse-kooreüraskile väga sobilik." Kuivad ja põuased suved on üraskile sobilikud, sest soojas ja kuivas keskkonnas areneb kuuse-kooreüraski haue kiiremini. "Tänu sellele, et ilmastik on muutunud, kevaded on reeglina varasemad kui 20–30 aastat tagasi, suved on soojad – areneb kuuse-kooreüraskil Eestis kaks põlvkonda aasta jooksul," rääkis Õunap.

Sellel sajandil on peaaegu igal aastal arenenud kaks kuuse-kooreüraski põlvkonda. Erand oli Õunapi sõnul 2003. aastal, kui ta teist põlvkonda ei leidnud. Kolme põlvkonda pole Eestis arenenud ja siinmail poleks see lähitulevikus võimalik, ent Kesk-Euroopas ollakse kolme kuuse-kooreüraski põlvkonnaga hädas. "Saksamaal, Tšehhis, kus on suured kahjustused – seal üks põhjus ongi see, et kuuse-kooreüraskil on kolm põlvkonda," lausus Õunap.  

Kuuse-kooreüraski laastavale tegevusele annab hoogu juurde monokultuurne mets. Õunap tõdes, et monokultuuris on probleem suurem kui segametsas. "Eriti hea, kui mets on eri vanuseline, kus on vanu kuuski, nooremaid kuuski, nagu on paljudes loodusmetsades, aga paljukest meil niisuguseid loodusmetsi on. Enamasti on suur osa nendest mingil ajal majandatavad, nad kipuvad olema suhteliselt ühe vanused ja liigiline koosseis pole väga mitmekesine," selgitas Õunap.

Tavo Uuetalu RMK-st märkis, et ürask võib laastavat tööd teha ka segametsas. "Järvamaal, Kesk-Eestis, kus olid laiaulatuslikud üraskikahjustused Koeru kandis, oli ürask ära söönud puhtkuusiku ja samamoodi oli ta ära söönud kõik kuused, mis olid kuuse-kase segametsas, nii et alles olid jäänud kased."

Uuetalu praegu ei julgeks öelda, et puhtkuusikute aeg möödas oleks. Ta märkis, et metsakasvatuslikud otsused tehakse väga pikalt ette, kuna metsauuendused, mis täna tehakse, annavad tulemusi alles 60–70 aasta pärast.

Kaarduvas sihis istutatud monokultuurne kuusik. Autor/allikas: Arvi Anderson

Mittemidagitegemine ei ole lahendus

Piirkondades, kus kuuse-kooreürask on palju laastamistööd teinud, peaks kahjustatud puud maha raiuma. Maaülikooli metsaentomoloogia dotsent Ivar Sibul kirjutas hiljuti, et Poolas otsustati näiteks kolm-neli aastat tagasi mitte raiuda Bialowieza looduskaitsealal kuuse-kooreüraski asustatud kuuski.

Nüüdseks on sellel kaitsealal ja ümbruses tuhandeid hektareid surnud kuusemetsi. Inimesi nendesse metsadesse enam ei lubata, sest kuivanud kuused võivad murduda ning tuulise ilmaga on need inimesele ohtlikud. Ühtlasi on nendes metsades suur tuleoht.

Kui jätta Eestis riigimetsas üraski kahjustatud puud raiumata, võib juhtuda, et inimesed ei pääse enam matkaradadele, sest need muutuvad kuivanud puude tõttu ohtlikuks.

Heino Õunap tuletas meelde vana metsakaitse tõe, et erivanuselised ja segapuistud on kahjuritele ja haigustele vastupidavamad. "Kui metsa seisund on läinud väga kehvaks, siis on mõistlik see maha raiuda, eriti käib see kuuse kohta. Teiste puude puhul ei ole see niivõrd oluline, üraskid ei ole niivõrd suured tegijad teiste puuliikude puhul," rääkis Õunap.

Pesitsusajal raiumise tõttu linnud surevad

Kui raietegevusega kevadel tegeleda, tekib probleem seoses lindudega. Ühelt poolt oleks vaja tegeleda metsa tervisega – langetada üraskite kahjustatud puid, teisalt ei tohiks langetamist toimuda lindude pesitsemise ajal. Raierahu ehk nii-öelda linnurahu tagab selle, et pesitsusajal raiet ei toimuks. Raierahu algas 15. aprillil ja kestab kuni 15. juunini.  

Eesti ornitoloogiaühingu linnukaitse programmijuht Veljo Volke sõnul peaks vaatama, kas langetamine on eesmärgipärane ja milliseid tagajärgi põhjustab raie linnustikule ja metsa tervislikule seisukorrale. "Kuna metsalinnustiku seisund on kehv, siis iga pesitsusaegne sekkumine, kus veel pesitsuse edukust langetatakse ehk linnupesad hävivad – sellest tuleks hoiduda. Kui me vaatame näiteks selliseid kuuse enamusega metsi eelistavaid liike, siis sealt me valdavalt leiamegi langeva arvukusega liike," ütles ta.

Volke rääkis, et pöialpoisi, siisikese ja leevikese arvukus on olnud pikaaegses languses. "Selge, et ükski pesitusaegne raie nende pesitsusaega ei paranda, vaid halvendab veelgi," lisas ta.

RMK on kuusikutes teinud 15. aprillist ehk alates raierahu algusest, lageraiet 259 hektaril. Põhjus seisneb selles, et kuusekoore üraski tekitatud kahjusid oli vaja likvideerida. Tegemist on erandiga, mis tähendab, et haiguste ja kahjurite leviku ärahoidmiseks võib raiet raierahu ajal teha. Mai alguses teatas RMK, et lõpetab üraskitõrjeks vajalikud raied ja jätkab tormikahjustuste likvideerimisega.

Tavo Uuetalu leidis, et lageraiet ja muid häiringuid ei ole niivõrd palju, et see Eestimaa linnustiku võiks oluliselt vähendada. Siinkohal tasuks tema sõnul mõelda raie suurusjärkude peale. "Kui meil täna on riigimetsa üks miljon hektarit, ja sellel kahenädalasel perioodil me oleme teinud lageraiet 259 hektaril, siis ülejäänud praktiliselt miljon hektarit on lindudele sigimiseks ja poegade kasvatamiseks rahus olemas," sõnas Uuetalu.  

Kõikvõimalikke häiringuid, mis lindude pesitsust segavad, metsas sisuliselt ei ole, sõnas Uuetalu. "Sanitaarraie käigus oleme korjanud sel perioodil maas lamavaid puid keskmiselt 20 tihumeetrit hektari kohta, see häiring on kestnud heal juhul mõne tunni," lisas ta.

Kas rähnid aitavad kuuse-kooreüraski arvukust piirata?

Hiljuti on meedias levinud infot, et kuuse-kooreüraski vastu võiks aidata laanerähn, siinkohal on vastuolulised ornitoloog Veljo Volke ja metsaentomoloog Ivar Sibula seisukohad laanerähni mõjust kuuse-kooreüraskile.

Volke leiab, et laanerähn võib piirata kuusekooreüraski levikut. "Laanerähn on selline kuusespetsialist, see seos on hästi ühene, et ta tegelikult leiab need kahjustuskolded üles ja asustab need, ja loomulikult tõrjub, et on üks selline, mis looduslikult aitab piirata kuuse-kooreüraski levikut," sõnas Volke.

"Aga ma ei alahindaks teiste rähnide panust. Kui laanerähne on Eestis 3000–5000 paari Eestis, siis tegelikult suur-kirjurähni, kes igasuguseid metsi asustab, ja samuti üraskit sööb, tema arvukus on poolesaja tuhande paari juures," lisas Volke.

Ivar Sibul leidis, et laanerähn üraskite kasvavat populatsiooni ei tasakaalusta. "Tegelikult see rähn sööb hoopis teisi liike, sealhulgas ka teisi ürasklasi, mitte seda kuusekooreüraskist. Paraku kuusekooreüraskit vastsena ega ka nukuna ei ole enam seal kuivanud kuuskedel," lausus Sibul.

"Inimene, kes võib-olla lindudest, teab väga palju, ei tea nendest erinevate üraskite hingeelust ja ka sellest, kuidas lisaks kuusekooreüraskile võib kuusepuul oluliselt rohkem liike esineda," lisas Sibul.

Laanerähn Autor/allikas: Minupilt.err.ee/Kadri Veskioja

Värskeid uuringuid on vähevõitu

Viimastel aastatel on Eestis üraskite kohta uuringuid tehtud vähe, rääkis Ivar Sibul. "Ürasklaste ja üldse metsaputukate uuringud on suhteliselt tagaplaanile jäänud. Rahastus kindlasti on olnud nendele väike ja metsaentomolooge on Eestis ikkagi suhteliselt vähe ja üldiselt on nad suuresti olnud paljude töödega koormatud," selgitas Sibul.

Tema sõnul peaks arvestama, et sõrmenipsust ei teki metsaentomolooge juurde. Nende kasvatamine ja harimine võtab aega. Ühtlasi peaks mõtteviisi muutma loodusteaduste ja metsateaduste rahastamisel.

Praegu on Eesti Maaülikoolis käimas üks lühiajaline uuringuprojekt, kus uuritakse tormijärgsete üraskikahjustuste levikut. See on vaid üks tahk suurest probleemist, seega uurimist vajavaid küsimusi üraskite teemal on veel palju.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: