Jaapanlane Akihiro Yokoi jäi mõttesse. Ta oli just näinud telereklaami, milles üritas poiss reisile minnes kaasa võtta oma kilpkonna. Miks mitte pakkuda lastele kaaslaseks midagi sellist, mida ei saa vanemad reisile minnes ära keelata, mõtles Akihiro ja rääkis ideest kolleegidele. Mõne aja pärast valmis paarsada kilpkonnaga suhtlemist asendavat elektroonilist mänguasja. Need jagati testimiseks Tokyos Shibuya ringkonna gümnaasiumi neiudele.

Tulemus oli sedavõrd julgustav, et paarinädalase kasutajakogemuse järel kuulutati välja uhiuus nähtus mänguasjade maailmas – peaaegu elavaks mõeldav kunstlik sõber Tamagotchi. Kalender näitas toona 1996. aasta novembrit.

Taskusse mahtuva võtmehoidjasuuruse Tamagotchi "elu" algab sisselülitamisel käivituva munast koorumisega ning kulgeb seejärel läbi mitme etapi. Abitu beebi faasile järgneb lapse-, siis teismelise- ja lõpuks täiskasvanupõli. Tegelase ülalpidamine ja elukaare pikkus sõltuvad inimesest hooldaja töö kvaliteedist.

Hoolitsema peab muu hulgas mänguasjakese toitmise, une, mängimise ja ravitsemise eest. Näiteks uneajal tule põlema jätmine, õigel hetkel riisikausikesega kostitamata või virtuaalse väljaheite koristamata jätmine lähevad kirja hoolsusvigadena.

Saabuvad haigused ja kiirenev elutempo toovad lõpuks asjakese ekraanile uba meenutava Obaketchi, silmad ja suu kinni, otsaees valge kolmnurk. See on Tamagotchi vaim. Obaketchi ei söö ega hooli maise elu poolt pakutavast. Tamagotchi on surnud. Tema eluke kestis umbes 25 päeva, halva kohtlemise puhul vähem. Kilpkonn elaks kauem, aga kurbuses mõõdetuna on kummagi kaotus sarnase kaaluga.

Teistes riikides ja kultuurides müüdud Tamagotchides asendas Obaketchit ingel, ufo või midagi sama ulmelist. Head elu elanud Obaketchi munes ekraanile väikese muna, aga seda ei õnnestu ellu äratada. Nuppudele vajutades kuvatakse lahkunu eluiga või kellaaega. Erinevalt kilpkonnast, kellel vastavad nupud puuduvad, saab virtuaalse mängukaaslase kahe nupu kombinatsiooniga taaskäivitada ja algab elu uue hingelisega. See tähendab, et algab järgmine emotsioone raputav suhe.

Esimesele Tamagotchile järgnes peagi uus, täiendatud versioon. Fännid nimetavad neid heasüdamlikult vastavalt mudeliteks P1 ja P2. Aastate jooksul on loodud samal teemal tehnoloogilisi variatsioone mängukonsoolidesse ja mobiiltelefonidesse.

2017. aastal otsustas originaali loonud firma Bandai 20 aastat vanad mudelid peaaegu muutumatul kujul kaubanduslikust surmast üles äratada. Vähestele mõistetava, võib-olla hommikumaa müstikaga seotud loogika ilminguna kirjeldati vabriku tootmisliinilt Tamagotchi ülestõusmist kohtumisena lõplikuks hüvastijätuks. Rohkem neid ei tehta.

Kellegi pikemas elus võib 25 päeva tunduda tühise ning mööduva seigana. Vahest tunneme end vähe. 25 päeva murest rõõmuhetkedeni, rutiinist üllatusteni, toidust fekaalideni, sünnist surmani leiavad inimestes nuppe mida vajutades sünnib unikaalne suhtekogemus. Igakordne hüvastijätu rituaal ja vihje millegi lõplikust ilmajäämisest äratavad inimestes huvitavaid, igavest elu puudutavaid reaktsioone.

Sellest leiab kultuure ja religioone siduva ühise ideena häkkimise. Maises elus häkime keha talitlusi kasutades rohtusid, skalpelle ja psüühika programmeerimist. Masinate puhul kordub sama mehhaanilise loogikaga sirgjoonelisemas ja robustsemas vormis. Tamagotchidele võib olla tulemus Paradiisiks ja Põrguks.

Paarkümne aastaga kujunes välja elujõuline Tamagotchi häkkerite kultuur. Virtuaalse hinge elupäevade pikendamisele suunatud otsingutega tulid päevavalgele ka elu, õigemini surma kiirendavad mehhanismid. Näiteks võis vastavate teadmistega õelushoogu sattunud teismeline seadistada noorema pereliikme või naabri Tamagotchi elupõletavasse, mõned minutid kestvasse režiimi beebifaasist kohtumiseni Obaketchiga. Nutt ja riid kuuluvad ju elu vürtside valikusse.

Häkkimise põhisuund on siiski eluea pikendamine ja asjakese eksistentsi rikastamine. Tänaseni koguneb vastavatesse foorumitesse Tamagotchide ellu jumaliku sekkumise võimalustel arutlevate tegelaste aktiivne seltskond.

Mõned meetodid eeldavad asjakese lahti kruvimist, patareide eemaldamist või kontaktide jootmist. Eesmärk on petta halastamatut aega. Sellega seoses peab mainima, et aeg ei asu ainult masinas. Kirjeldatud häkkeritel on vanust natukene rohkem kui Tamagotchide traditsioonilisel sihtrühmal. Neist paljud on umbes paarkümmend aastat vanemad. Sellest võib järeldada, kui suurt mõju omas esmakohtumine taskusse peidetava kilpkonnaga.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".