Tamagotchide surnuaial ulub tuul
Kui 1990. aastatel tekitas isegi paarikümne päeva pikkune suhtlus piiksuvate küberelukatega inimestes tihti sedavõrd tugevaid tundeid, et need otsustati pärast surma mulda sängitada, siis praegu ulub Pontsmilli rahvusvahelisel kalmistul ainult tuul, vahendab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.
Vanim teadaolev kuldkala elas 43-aastaseks. Hästi hoitud akvaariumis elavad kalakesed keskmiselt 5–10-aastaseks. Täpsemat elulemust on raske määrata, kuna kestvus sõltub liigist ja hoidmise tingimustest. Nii või teisiti kohtutakse ühel päeval surnud kuldkalakesega. Küsimus on edasises tegutsemises. Valikute vahemik jääb matuste ja WC vahele. Kõik variandid on omajagu ebamugavad kantuna kurbuse ja saamatuse tunnetest.
Abitus tuleneb kogemuse puudumisest. Koos kala otsasaamisega kustub tihti ka akvaariumi pidamise soov. Puhastamise ja hooldamisega on palju tööd. Uuemal ajal pakutakse asemele tunnetel mängivaid tehnilisi lahendusi. Poleks ime, kui pelk mõte tekitab õõvastust. Usume, et hindame elavat masinast kõrgemaks. See ei ole tõsi ja tegelikult räägib sellest, kui vähe me ennast tunneme.
Tehniliste seadmetega emotsionaalse sideme äratamise näiteid on kogunenud tänaseks piisavalt. Vältides hinnanguid hea ja halva või nõrga ja tugeva teljel, võiks piirduda lihtsalt tõdemusega inimlikust omadusest reageerida tunnetega asjadele, mis paistavad reageerima meie tegevustele. Näiteks paitamise peale häälitsemine või mingi tegevuse nõudmine ja selle täitumisele vastamine.
Antud inimlikku omadust rakendatakse mitmes riigis vanemate üksikute inimeste hoolduskodudes sotsiaalsete, kuid masinast partneritena. Esialgu kunstlikust kontaktist kaob kunstlikkus üpris kiiresti ja asendub siira empaatia ja sümpaatiaga.
Eeldus on, et masinlik kaaslane demonstreeriks vajadusi ja reageeriks kasvõi kohmakalt. Vaja on midagi, mis võimaldab inimeses äratada või peegelduda mõnel tähendust omaval tundel. Nähtus ei tulene vanadusest. Sarnaseid tundeid võib äratada vahest kõige karmima emotsionaalse koorikuga Maa elanikes ehk teismelistes.
Näite leiab 1996. aastast, kui jaapanlane Akihiro Yokoi valmistas lastele mängukaaslaseks sõbra, mida vanemad ei saanuks näiteks reisile minnes sundida koju jätma. Ta jagas paarsada suhtlemist nõudvat elektroonilise mänguasja prototüüpi Tokyo gümnaasiumineiudele testimiseks. Julgustavast tulemusest kantuna läks asjake toomisesse ja järgmise kümne aastaga müüdi maailmas 82 miljonit tamagotchit.
Võtmehoidjasuuruse tegelase lugu seostub kuldkalakesega läbi surma. Ühendkuningriigis surnuaedade teemast huvitunud Kate Cherrell kirjutas blogikande tamagotchide surnuaiast. Lugu võib aidata kaasa meie enda mõistmisele, eriti arvestades homsega. Liigume sinna koos üha personaalsemat suhtlemist pakkuvate masinatega, omades ürgajast pärit tunnete oskuseid või eripära või isegi haavatavusi või siis mitte. Seda vastust me lihtsalt ei tea.
Kate mäletab klassis piiksuvate tegelastega 1990. aastatel. Tamagotchid nõudsid süüa, pesemist ja mängimist. Piiksuva ekraanikese poolt äratatud emalik tunne trumpas õpetajate pahameelt. Hoolitsuse kiuste lahkus asjakesest hing pärast 25 päeva. Surm saabus sageli tunduvalt varem, kui tegelasele unustati näiteks keset ööd süüa anda.
Mõned lapsevanemad ostsid suhteliselt kalli mänguasja uudsus, et see õpetab noortele vastutustunnet ja hoolitsevat suhtumist. Võib-olla täitus soov liigagi palju, kuna tamagotchi surm tekitas süütundeid, mis ulatusid näiteks piirini, mida meie Karistusseadustikus §117 nimetatakse surma põhjustamises ettevaatamatusest. Selle eest karistatakse kuni kolmeaastase vangistusega.
Kuigi tamagotchi võis resettimisega uuele elule äratada, oli paarikümne päeva pikkune suhtlus tekitanud tihti sedavõrd tugevaid tundeid, et see samm ei tundunud enam sobilik. Seepeale hakatigi tamagotchisid matma nagu lemmikloomi. Samal aastal kui tamagotchid tulid turule loodi Walesis Pontsmilli asula juures asuvas lemmikloomade matmispaigas aiaga eraldatud plats tamagotchide muldapanekuks.
Inimeste ja patareiga asjakeste vahele sündinud suhte tugevusest kõneleb sinna maetud elektrooniliste kaaslaste hulk ja päritolu. Ilmselt kandis inimesi usk, et üheskoos on tamagotchide hingedel õndsam ajatult aega veeta, sest matma tuldi Šveitsist, Saksamaalt, Prantsusmaalt, USA'st ja Kanadast. CNN tegi nähtusest maailmasuuruse uudise.
Mis on loo moraal? Kate Cherrell käis Pontsmilli kalmistut vaatamas. Seal pole enam jälgegi maetud küberligimestest. Tahaks öelda, et elu läheb edasi. Lisama peaks, et kiindumus sureb varem.
Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: "Portaal"