Kristjan Port: robotite pealetung teeb inimestele teene ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: ittybittiesforyou/Creative Commons

Robotite tulemine ja muude digitaalsete tehnoloogiate võidukäik äratab töötavas populatsioonis hirmu ja ängistust. Kardetakse, et robotid omandavad ja hävitavad töökohti. Kui tulevikus ongi mõni töö saadaval, sobib see neile paremini kui inimestele.

Erik Brynjolfsson ja Andrew McAfee Massachusettsi tehnoloogiainstituudist lohutavad muretsejaid BBC vahendusel sõnadega, et selline väide on pooltõde. Tehniliselt on meestel õigus. Viimase paari aasta jooksul on kogunenud mitmeid murelikke hinnanguid.

Näiteks futurist Thomas Frey DaVinci instituudist hindas, et aastaks 2030 jääb koduplaneedil töötuks umbes kaks miljardit täna veel tööhõives olijat. PricewaterhouseCoopersi analüüsi järgi automatiseeritakse Austraalias järgmise paarikümne aastaga pooled tänastest ametitest ja Oxfordi ülikoolis kogunenud töörühm peab võimalikuks 45 protsendi ameeriklaste töö kadumist aastaks 2030 jne. Kui pooled jäävad töötuks, siis tehniliselt on hirmudest vaid pool põhjendatud. Kuid millele peaks rajanema teise poole optimism?

MIT teadlaste hinnangul pole olukord sugugi kõige halvem, pigem vastupidi. Tõsi, robotite kätte läheb osa tänastest ametitest ja ilmselt mõned kaovad üldse ära. Samal ajal tärkavad uut tüüpi tööks sobivad väljakutsed. Inimene on ja jääb veel tükiks ajaks teatud tegevustes robotist paremaks. Lisaks muutuvad mõned tänased tööd varasemast väärtuslikemateks.

Rutiinsema sisuga teadmus- ja infotöölistel ei tasu pikka võidujooksu plaanida. Numbrite ja andmete töötlemisel on arvutid inimesest paremad ja nad pole veel õieti võistlema asunudki. Üheks piduriks on andmete mõtestamine, milles on eelis inimese käes. Nii on sündinud uus eriala andmeteadlaste näol, kes püüavad luua üüratu kiirusega kasvavate andmekogude analüüsi metoodikaid ja mõtestada, millist kasu tulemustega luua. Sellise töö hulk kasvab jätkuvalt.

Brynjolfsson ja McAfee nimetavad veel kolme valdkonda, milles inimesed on arvutitest paremad. Järelikult tasub nende potentsiaalide hooldamisele tähelepanu pöörata nii individuaalses plaanis kui haridus ja kultuurisfääris üldiselt.

Esiteks on inimesed on masinatest loomingulisemad. Kui õigesti talitleda, siis masin tuleks loomingulisuse vastasseisust paigutada loomeinimese kätte. Tööriistana, mitte selle asendajana. Looming ei piirdu üksnes kunstiga, vaid selleks on kõige otsesemas mõttes ka ettevõtlus. Uusi tehnoloogilisi võimalusi rakendav loominguline ettevõtlus loob uut tarbimist ja elavdab majandust. Võimaluste nägemiseks peab vanamoodsast erialakesksest maailmavaatest väljuma ja arendama jätkuvalt erialade ülest vaimsust ning fantaasiat.

Inimest iseloomustab ka emotsionaalne intelligentsus. Võime mõista, motiveerida, juhtida, läbi rääkida või muul moel suhelda oma liigikaaslastega. Tänu tehnoloogia pealetungile on sotsiaalsetest oskustest hakatud puudust tundma. Tegemist on omamoodi nähtamatu elevandiga, mis pasundab, kui kehvad masinad tegelikult on inimlike suhete kandjana. Masinad ei saa sellega nii pea hakkama, parimal juhul pakuvad surrogaatsuhet nagu Tamagotchi. Vaevalt, et ükski robot saab hakkama kultuurisündmuste ja -nähtuste loomise või juhtimisega, nagu ei hakka keegi tegema roboti jutu peale ravivõimlemist või osalema liikumisharrastustes.

Roboti arengulugu vastab umbes inimese põlvkonna kestvusele, mõni heal juhul inimese eluea kestvusele. Inimese disain põhineb miljonitel aastatel ronimisel, jooksmisel, hüppamisel ja sulpimisel mägedes, metsas ja vees. Ka tööriista kasutamise trenn ulatub inimesel miljonite aastate taha. Seetõttu oleme masinatest osavamad liikujad ja liigutajad. Aiapidamine ja muud kodused tööd õnnestuvad inimesel kordades robotitest paremini. Isegi kui tahame need tööd jätta robotitele, kõneleb see meie liikumise ja liigutamise võimekuse üleolekust.

Parimas tööeas ameeriklaste arv on viimase 30 aasta madalaim, tunnitasu määra kasv ajaloolises madalseisus ja perede reaalne mediaansissetulek on sama mis 20 aasta eest. Järelikult peab harjumuspärastest mudelitest väljuma ja hakkama teistmoodi tegutsema. Brynjolfsson ja McAfee soovitavad igal töötajal vaadata tulevikku strateegiliselt ja valmistuda elukestvaks õppimiseks ning inimesele omaste võimete treenimisele ja arendamisele.

Robotid ei aeglusta muutuseid, vaid vastupidi. Kõige suuremaks piduriks võid osutud hoopiski sina ise.

Igal argipäeval võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: