Taimed on oma kasvuajal vastuvõtlikud erinevatele eluta looduse mõjuritele, nagu madalad ja kõrged temperatuurid, põud, liigne vesi ja valgus. Kaia Kase sõnul on temperatuuri tõus, mis ohustab ökosüsteemi kui tervikut, hetkel üks aktuaalsemaid teemasid.

Seega otsustas Kask taimeliike eraldi uurida. Teda huvitas, kuidas mõjutab kuumastress musta kapsasrohu ja vääristubaka lenduvühendite emissiooni ja fotosünteesi.

"Nii mustal kapsasrohul kui ka vääristubakal esines kõrgematel temperatuuridel tugev õhulõhede juhtivuse langus ja negatiivne süsihappegaasi omistamine," kirjeldas Kask tulemusi. See näitab tema sõnul fotosünteesi protsesside ulatuslikku kahjustust ja hingamise ülekaalu.

Stressi tõttu eritas must kapsasrohi kõrgematel temperatuuridel liigile omaseid glükosinolaatide laguprodukte ja rohulõhnakomponente. Mõlemad ained viitavad rakukahjustustele.

Ka vääristubakas eritas kõrgematel temperatuuridel sarnaseid rohulõhnakomponente. Lisaks paiskas vääristubakas õhku teisi iseloomulikke lenduvühendeid, mis viitavad talle osaks saanud suurenenud kuumastressile.

Doktoritöö tulemused parendavad Kase sõnul üldist arusaamist liigispetsiifilisest fotosünteesist ja lenduvühendite emissioonist. Lenduvühendite õhkupaiskumine lehtedest sõltub iseäranis kuumastressi tugevusest ja tüübist.

"Lenduvühenditel on tähtis roll taimede omavahelises suhtluses, taimede ja putukate vahelises suhtluses ning taimede, putukate ja keskkonna omavahelises koosmõjus," lisab Kask.

Eesti Maaülikoolis kaitstud doktoritööga saab tutvuda siin.