Livio Favaro, kes on tegev nii Prantsusmaal Lyoni Ülikoolis kui ka Itaalias Torino Ülikoolis, kirjutab koos kolleegidega ajakirjas Biology Letters, et aafrika pingviinid järgivad nii Zipfi lühidusseadust kui ka Menzerathi-Altmanni seadust.

Esimene neist lingvistikaseadusist, mille sõnastas Ameerika keeleteadlane George Kingsley Zipf 1945. aastal, sedastab, et mida enam mingit sõna keeles kasutatakse, seda lühem see sõna tõenäoliselt on.

Teine keeleseadus, mille avastasid mõnevõrra hiljem sakslased Paul Menzerath ja Gabriel Altmann, seisneb nendingus, et mida pikem on mingi keeleline tarind, seda lühemad on selle koostiselemendid — näiteks on pikematel sõnadel suhteliselt lühikesed silbid, pikematel liitlausetel aga suhteliselt lühikesed osalaused.

Pingviinide häälitsusjadad ei moodusta küll, nii palju, kui teame, sõnu ega lauseid, kuid kui hoolikalt kuulata, saab neis siiski üsna keerukaid struktuure tabada.

Varem on kindlaks tehtud, et neil lindudel on kolm-neli põhilist häälitsustüüpi, mida võib mõnes mõttes võtta kui silpe, millest moodustuvad pikemad järjestused justkui sõnad ja laused.

Favaro ja ta kolleegid salvestasid ja analüüsisid 28 Itaalia loomaaedades elava aafrika pingviini häälitsusi. Selguski, et lühemaid niinimetatud silpe esines sagedamini kui pikki, pikemaid häälitsuslikke konstruktsioone moodustasid pingviinid aga reeglina pigem lühematest koostisosadest.

Arvatavasti on sellised seaduspärasused välja kujunenud jõuvarude kokkuhoiuks, sest aitavad infot võimalikult ökonoomselt esitada. Samalaadseid häälitsemisreegleid on varem tuvastatud ka primaatide ja delfiinide juures.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.35.