Merelindude konkurents inimestega kasvab vaatamata arvukuse vähenemisele ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Jõgitiir.
Jõgitiir. Autor/allikas: Tiia Monto/CC BY-SA 3.0

Kuigi merelindude arvukus on viimastel kümnenditel märkimisväärselt vähenenud, on inimeste ja lindude saagikonkurents viimasel ajal isegi kasvanud.

Kalad, kalmaarid ja koorikloomad on toiduks miljonitele lindudele ning inimestele. Toidurohkuse korral saavad teineteise kõrval hakkama paljud liigid. Toidu vähenedes muutuvad aga erinevad liigid nagu merelinnud ja inimene konkurentideks. Tänapäevaste püügilaevadega on võimalik lühikese ajaga suur hulk loomust püüda ning seeläbi merelindude arvukust piirata, kirjutab Marko Mägi ajaveebis Linnuvaatleja.

Merelindude arvukust ja kalastusintensiivsust tuvastavaid uuringuid on tehtud kõigis maailmamere piirkondades, kuid hiljutine ülemaailmseid püügiandmeid ja merelindude arvukushinnanguid koondav aruanne võimaldab hinnata, kui suured konkurendid teineteisele oleme ja kas konkurents on ajaga muutunud.

Merelinnud on hetkel üks enimohustatud linnurühm – 38 protsenti 346-st liigist on IUCN-i andmetel globaalselt ohustatud või ohulähedased. Poolte liikide arvukus on kahanemas. Kohati on asurkonnad kahanenud 70 protsenti, sest kahaneb lindude sigivus. Vaatamata merelindude arvukuse langusele ei ole inimese ja merelindude konkurents langenud, vaid vastupidi – see on kasvanud 10 protsenti. Lindude arvelt vabanenud saak püütakse inimeste poolt. Seega võib arvata, et sama püügisurve jätkudes langeb merelindude arvukus veelgi.

Neljakümne aasta püügiandmed näitavad, et aastatel 1970–1989 oli globaalne aastane keskmine loomus 59 miljonit tonni, kasvades perioodil 1990–2010 65 miljoni tonnini: suurenes nii väikeste pelaagiliste kalade ja teiste kalade püük vastavalt viis ja kaheksa protsenti, kalmaaripüük 91 protsenti. Krillipüük vähenes aga ligi poole võrra.

Merelindude arvukushinnang tugines 276 liigi ning 1482 asurkonna andmetele, hõlmates vastavalt 62 ja 60 protsenti kõigist merelindudest. Arvutuslikult kahanes lindude söödud loomuse hulk perioodide vahel ligi viiendiku võrra: vähenes nii kalmaaride, koorikloomade kui ka kalade söömine.

Ligi pooltes maailmamere piirkondades täheldati olulist merelindude ja inimese toidukonkurentsi tõusu, eriti ookeanide lõunaosades, Aasia rannikul, Vahemeres, Norra meres ja Kalifornia rannikul. Samal ajal on ookeanide lõunaaladel ja Põhja-Atlandil tormilindude ja -pääsude arvukus kahanenud 66 protsenti, tiirude arvukus 48 protsenti ja fregattlindude arvukus 47 protsenti.

Samaaegne püügimahtude kasv ja merelindude arvukuse langus viitavad, et töönduslik kalapüük mõjutab mere ökosüsteemi ning seeläbi ka merelinde. Kahe vaadeldud perioodi vahel täheldati inimese ja merelindude toidukonkurentsi suurenemist ka Läänemere lõunaosas ja Botnia lahes.

Uurimus ilmus ajakirjas Current Biology.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: