Taimelehtede mitmekesisuse saladus peitub lehepungas ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Eleanor/(CC BY-NC 2.0)

Lehti on taimedel mitmesuguse kujuga: on nooljaid, odajaid, ümaraid, ovaalseid, munajaid ja koguni äraspidimunajaid. Nüüd on teadlased välja selgitanud, kuidas kõik need erisugused lehekujud geenide tegevuse toimel kujunevad.

Inglismaal Norfolkis asuva John Innesi Keskuse teadlased eesotsas Enrico Coeniga uurisid küür-vesihernest (Utricularia gibba), lihasööjat veetaime, millel on saakloomade püüdmiseks erilised tassikujulised lehed.

Teadlased avastasid, et taime lehepungas toimuvad mõned vägagi lihtsakoelised geeniaktiivsuse muutused kujutavad endast väga paindlikku mehhanismi, mille abil kujundada väga mitmesuguse kuju ja suurusega lehti.

Nad kirjutavad href="https://science.sciencemag.org/content/early/2019/11/20/science.aay5433">ajakirjas Science, et on leidnud üles üldised põhimõtted, mille alusel kasvavad pungast kas tavalised tasapinnalised lehed, piklikud nõeljad lehed või hoopis kumera kujuga lehed.

Lihasööjate taimede keerukad lehed arenesid teadlaste väitel eellasliikide tasapinnalistest lehtedest.

Muutuse aluseks on lihtsad geeniaktiivsuse muutused lehepungas. Teadlaste sõnul on üllatav, et väga lihtsad muutused võivad tulemuseks anda väga laia valiku erisuguseid lehekujusid.

Lehekuju kujunemise geneetilist tagapõhja on kasulik teada näiteks sordiaretajatel, et saavutada näiteks võimalikult suure ja tasase pinnaga lehti, mis püüavad kõige tõhusamalt päikesevalgust.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.25.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: