Pähklipõmm, kookonmadrats, emme jagamise äpp, pudrujahutaja ja mitmeotstarbeline signaalpoi on vaid mõned näited selleaastasele Eesti õpilasleiutajate konkursile esitatud 996 noore leiutaja esitatud töödest. Allolevalt veebilehelt saab ülevaate 31st konkursil tunnustuse pälvinud tööst.

Noored, kes osalesid videokonkursil „Eesti otsib leiutajat!“, saatsid oma leiutisele lisaks endast ka kuni üheminutilise videoklipi. Nende alusel valiti välja 20 noort, kellest Eesti Rahvusringhäälingus valmivad Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks minidokumentaalid.


ALEKSANDER URBALA – "Sassi pudrujahutaja"

Kelmiküla lasteaia Naerulindude rühm

Raske on oodata pudru jahtumist, kui korisev kõht lausa anub, et maitsvalt auravat putru suutäie kahmaks. Sama mure on ka soojade jookidega. Aleksander Urbala leiutas toidule jahedat õhku puhuva supijahutaja. Tiivik keerleb just parajal kiirusel, et mitte putru kausist välja visata või emme kleidile pritsida.

Juhendajad Heiki Urbala (Idea AD) ja Olev Urbala.

DINA VOINOVA – "Seade vanematele meelde tuletamaks lasteaeda jäetud lastele lehvitamist"

Tallinna Nurmenuku Lasteaed

Vahel juhtub, et vanemad unustavad hommikul lasteaiast kiirustades ära minnes lapsele lehvitada. See teeb lapse kurvaks. Karl Martin Kiivit ja Dina Voimova leiutasid aparaadi, mis aitab vanemaid. Seade on kahes osas – laps vajutab nuppu ja see saadab vanema taskus/kotis olevale seadeldisele signaali. Kostub helin või lause: „Lehvita mulle!“

Juhendaja Reena Uusmets, Tallinna Nurmenuku Lasteaed.

EVA-LOTTA URKE – "Katkestusteta rattasõit vanalinnas"

Vanalinna Hariduskolleegiumi lasteaia „Aiake“ vanem rühm

Vanalinna kõnniteedel ei saa sujuvalt tõukerattaga sõita, sest vihmaveerennide juures peab peatuma ja ratta üle tõstma. Eva-Lotta Urke ratta lenksul on nupp, mis viskab ratta ette justkui väikse silla, millest üle sõita. Teisele nupule vajutades läheb plaat tagasi lenksu külge rippuma.

Juhendaja Eike Urke.


MATTIAS KUKLANE – "Projekti- ja koolilaud. Kaks ühes"

Rõuge Põhikooli 4. klass

Kodutööd ja teadusprojektide juures tarvilikud tähtsad asjad peavad leidma oma koha. Aga usinal õpilasel on vaid üks laud! Selleks, et ei peaks projekte edasi-tagasi tõstma, leiutas Mattias Kuklane mitmetasandilise laua, millel on justkui kaks tööpinda. Pealmise tööpinna saab ära tõsta ja selle alt tuleb välja süvis, kuhu vajadusel asjad peitu panna.

Juhendaja Eveli Kuklane, Võru Maavalitsus.  

OTTO SEPPEL – "Pähklipõmm"

Pärnu Vanalinna Põhikooli 2. klass

Pähklitangidega on väiksel lapsel raske pähklit purustada. Laps võib haiget saada ja koored lendavad laiali. Otto Seppel tutvustab probleemi lahendamiseks pähklipõmmi, mis koosneb nuiast ja kummist. Anna pähklile korralik põmm – koored ei lenda laiali ja puhas pähkel jääb nuia alla peitu.

DRAHMA HELENA VESKIMÄGI – "Õuesõppe kott-tool "

Püha Johannese Kooli 4. klass

Koolihoovis võivad puududa mugavad toolid, kus õuesõppe-päeval istuda. Kodust kaasavõetud istumisaluseid on õhukesed ja maas hakkab lõpuks külm ning on ka ebamugav. Samas on vaja sügisel vaja kokku vaja riisuda puulehed ja okkad. Dharma Helenal tuli seetõttu pähe idee teha õuesõppe kott-toolid mahalangenud lehtedest.

Juhendaja Inga Veskimägi, Peetri Lasteaed-Põhikool.

SIIM OLIVER VIRRO – "Targad ujumisprillid"

Tallinna Kesklinna Põhikooli 3. klass

Ujumistrennis ajavad lapsed tihti sassi, mitu ringi on ujutud ja mitu veel vaja ujuda. Sama mure võib olla suurtel inimestel, kui nad ujuvad 25 meetri pikkuses basseinis ühe kilomeetri pikkust distantsi. Seepärast otsustas Siim Oliver leiutada nutikad ujumisprillid, mis kuvavad klaasi äärele nii ujutud maa meetrites kui ka ujumiseks kulunud aja.

Juhendaja Kristi Kiviaru.

OTTO LÕOKE – "Lumepurskkaev"

Gustav Adolfi Gümnaasiumi 1. klass

Purskkaevud on ilusad, aga kahjuks saab neid Eestis nautida ainult suvel. Mis oleks, kui teeks lumepurskkaevu? Otto Lõoke on välja pakkunud lumepurskkaevu, mille ehitamiseks on vaja lumekahurit, vett ja elektrit. Linnaplaneerimise uus suund on sündinud!

Juhendajad Maarja Kask ja Jaanika Pärnamägi, Gustav Adolfi Gümnaasium.

ARTUR PÜSS & HEIKI LÕHMUSSAAR – "Emme jagamise äpp "

Tallinna Vaba Waldorfkooli 4. klass

„Emme peab mind iga päev sõidutama kooli ja trennidesse,“ mõtlesid Artur Püss ja Heiki Lõhmussaar. Aga miks ei võiks Arturi emme võtta kord ühes ka Heiki? Nii sündiski emme jagamise äpp, kus emad vaheldumisi vastavalt võimalusele teiste emade päeva kergemaks saaks teha. Unustatud pole ka taksomeetrit!

Juhendaja Urmas Püss, JELD-WEN Eesti AS.

MIKK REINKUBJAS – "Panni poolitaja "

Ülenurme Gümnaasiumi 4. klass

Panni poolitaja aitab pannil korraga kahte eri asja praadida nii, et need ei lähe omavahel segamini. Mikk Reinkubjas sai idee sellest, kui ema praadis kartuleid koos hakklihaga. Mikk oleks tahtnud vaid praekartuleid. Tugevast silikoonist poolitajal on T-tähe kujulised otsad, mis aitavad leiutist pannil paigal hoida.

MIKU TANEL VELLET & UKU KAREL VELLET – "Puulehtede pakkimise masin "Leheõgard“ "

Pärnu Kuninga Tänava Põhikool 1. & 4. klass

Kui langenud lehtedest tekkinud kompostihunnikud kasvavad liiga suureks, tuleb appi Miku Tanel ja Uku Karel Velleti lehtede pakkimise masin. „Leheõgard“ surub lehed kokku ja köidab need pakiks nagu heinapalli masin. Pakid seotakse biolaguneva nööriga, masin töötab elektri- ja päikeseenergial.

Juhendajad Kairit ja Toomas Vellet.

ELIISE VÕIGEMAST – "Lindude peletaja"

Märjamaa Gümnaasiumi 3. klass

Linnud käivad peenras maasikaid söömas. Seega paistab, et tavalist hernehirmutist nad ei karda. Eliise Võigemasti uuenduslik linnupeletaja silm tunneb maasikamaia varese kaamera abil ära ja pritsib kätte peidetud voolikust linnule peletuseks vett. Maasikad saavad kastetud ja jäävad inimeste maiustada.

Juhendaja Eve Burmeister, Märjamaa Gümnaasium.

HELGA MAARI LEPASEPP – "Lint"

Tallinna Reaalkooli 3. klass

On ülimalt tüütu, kui WC-pesuruum muutub pärast duši all käimist basseiniks, sest vesi voolab dušikardina alt üle põranda laiali. Helga Maari Lepasepp pakub lahenduseks pehmest kummist linti, mille saab kerge vaevaga seinas olevast karbist kardina alla tõmmata. Paks alumine serv aitab veevoogu hoida ja karp lindi uuesti tagasi kokku kerida.

ERIK MAIDLA – "Kookonmadrats"

Tallinna Kuristiku Gümnaasiumi 3. klass

Matkal läheb vaja liiga palju asju: magamiskott, madrats ja pump. Seljakott läheb raskeks ja kõndida ei jõuagi. Erik Maidla lisas probleemi lahendamiseks magamiskotile õhkmadratsi. Kookonmadratsi alumine pool on täispuhutav, selle peal olev magamiskott ei lase magajal maha rulluda.

KONRAD SIREL – "Automaatpiduriga jalutusrihm"

Tallinna Reaalkooli 4. klass

Kujutage olukorda: jalutate tänaval ja ühtäkki pistab koer jooksu. Järsku olete olukorras, kus jalutusrihm on põigiti üle tänava. No lihtsalt ei jõudnud stopperit vajutada! Konrad Sireli leiutatud jalutusrihm töötab auto turvavöödele sarnaselt: lukustussüsteem aktiveerub äkktõmbe peale. Juhendaja Aili Hõbejärv, Tallinna Reaalkool.

KAAREL SÜLD – ""Koolitee huvitavaks!" prillid"

Tallinna Reaalkooli 2. klass

Kui 2100 päeva tuleb astuda täpselt sama rada, ihkab hing vaheldust ja põnevust. Kaarel Süld tahab maailmale kinkida virtuaalpõnevust pakkuvaid prillid. Vajutades sangal olevale nupule, kasvavad prillide abil lörtsilumesele tänavale liiklusmärkide kõrvale vulkaanid, kosed ja palmide allee.

BRETA TSIRK – "Rebitav piimapakk"

Parksepa Keskkooli 2. klass

Kilest piimapakki on lastel, kes ei tohi üksi nuga või kääre kasutada, raske avada. Berta Tsirk leiutas probleemi lahendamiseks rebitava piimapaki. Paki üks ülemine nurk on pressi abil kokku surutud, et tekiks rebitava koha joon. Kui sarnast tehnoloogiat on kasutatud mitmel pool pakenditel, miks ei võiks see ka piimapakkidel olla?

Juhendaja Liia Luik, Parksepa Keskkool.

TÕNIS REITALU – "Hoolitse oma silmade eest!"

Lümanda Põhikool 1. klass.


UKU ALLIKVERE– "Värve muutev lipp"

Tallinna 21. Kooli 6. klass

KAUR LÕHMUS – "Kiviparketi hooldusmasin

Tartu Tamme Kooli 6. klass

Kuidas saada kiviplaatide vahele kasvavast umbrohust ja samblast? Kaur Lõhmus töötas välja akutrellil töötava pöörleva nailonharja. Seadeldisel on süsteemid, kuidas masinat enda ees lükata, käepideme kõrgust muuta ja trell maapinnast kõrgemale tuua. Seade on ohutu ka lastele.

Juhendaja Rünno Lõhmus, Tartu ülikooli füüsika instituut.

MARJELLA SAANPERE, KLE-INGELIN JÕGISOO & NATALI CARMEL SARAPUU – "Ultrahelianduriga rattakell"

Peetri Lasteaed-Põhikooli 9. klass

Inimes reaktsiooniajast jääb aeg-ajalt väheseks. Liikluses võib see lõppeda vägagi kurvalt. Seetõttu otsustasid Marjella Saanpere, Kle-Ingelin Jõgisoo, Natali Carmel Sarapuu leiutada automaatselt objektidele ja takistustele reageeriva ultrahelianduriga rattakella.

Juhendaja Meelis Saanpere, Baltic Industrial.

LAURI LAASPERE – "Elektromagnetiga jootekolb"

Tallinna Tehnikagümnaasiumi 9. klass

Küll on tüütu, et jootekolvi otsiku vahetamiseks peab ootama selle jahtumist! Lauri Laaspere leiutas kolvi otstele kolvist eraldiseiseva eelsoojendussüsteemi. Otsikute vahetamine on lihtsaimast lihtsam: lülitad sisse jootekolvi elektromagneti, see tõmbab enda külge magnetist otsiku, ja laseb selle hiljem tagasi soojenduspessa.

GREGOR LUDVIG KIKAS – "Kips ei sega riietumist"

Tallinna Reaalkooli 6. klass

KRISTI AAS – "Suitsuvaba auto"

Tõrva Gümnaasiumi 7. klass

Mõnedele täiskasvanutele meeldib endiselt autos suitsetada. Mürgised ained aga levivad, ladestuvad ja kahjustavad autos viibivaid lapsi. Lisaks hajutab see juhi tähelepanu. Lahenduseks on kõigi autode lakke paigutatud suitsuandur, mis hakkab tubakasuitsu peale valjult üürgama ja seiskab auto 15 minutiks.

Juhendaja Jaan Tasa, Tõrva Gümnaasium.

KIRKE LIIS KOKAMÄGI– "Sõrmejäljelugejaga jalgratas"

Tõrva Gümnaasiumi 6. klass

Juhendaja Jaan Tasa, Tõrva Gümnaasium.

ANDRES JALAJAS – "Avatud suuga prügikott lehtede riisumiseks"

Põltsamaa Ühisgümnaasiumi 6. klass

Juhendaja Aare Jalajas, Adven Eesti AS.

GREGOR KORDE – "Reguleeritav teleskoop-riidepuu"

Vastseliina Gümnaasiumi 5. klass

ARDI RAAG – "Oopiumivaba oopiumimoon"

Tallinna Reaalkooli 5. klass

Juhendaja Andres Kork, Lääne-Tallinna Keskhaigla.

RIIN VOOLAID – "Sõbra iste"

Vastseliina Gümnaasiumi 5. klass

Juhendaja Eve Burmeister, Märjamaa Gümnaasium.


HANS ANNISTE – "Signaalpoi"

Põltsamaa Ühisgümnaasiumi 11. klass

Järvedes on palju kalavõrke ja oma võrgu leidmisega võib raskusi tekkida. Kui kalur võrku üles ei leia, on kahju mitmekordne. Nii leiutas Hans signaalpoi, mis kinnitatakse kalavõrgu külge ja jääb võrgu kohale veepinnale. Poi sees on GSM-lahendusega süsteem koos LED-ribadega. Võrgu leidmiseks helistab kalamees oma poi numbrile ja pois hakkavad seepeale vilkuma tulukesed.

Juhendaja Urmas Kuusik, Põltsamaa Ühisgümnaasium.

MARK JÕGAR – "Sportify"

Põltsamaa Ühisgümnaasiumi 11. klass

Mida teha, kui tuleb tahtmine sõprade paar tundi jalkat taguda, kuid mängijaid napib isegi peale kõigi sõprade läbihelistamist? Mark Jõgar näeb lahendusena uut mobiilirakendust Sportify, mis aitab liita sarnaste huvidega inimesi, et leida hõlpsasti ja kokku viia sobivaid kaaslasi sportimiseks, bändi tegemiseks, tantsimiseks vm vaba aja tegevusteks.

Juhendaja Maie Jõgar, Estonian Young Inventors MTÜ.

Greete Palmiste/Jaan-Juhan Oidermaa/Siim Lõvi