Usklikkus ja intelligentsus – kas religioossus mõjutab matemaatikateadmisi? ({{commentsTotal}})

Kas usklikkus ja intelligentsus on seotud?
Kas usklikkus ja intelligentsus on seotud? Autor/allikas: Taavi Toomasson

Ligikaudu sada aastat on psühholoogid püüdnud leida vastust küsimusele, kas usk jumalasse ja igavesse ellu mõjutab üldist intelligentsust, teiste hulgas õppeedukust. Värske uuring lisab sellele uue vaatenurga, mis läheb varasemate arusaamadega veidi vastuollu.

Miks selle seose otsimine on keeruline? Osalt seepärast, et nii religioossust kui teaduspädevust ehk loodus- ja täppisainete alaseid faktiteadmisi mõjutab hulk muid tegureid nagu sugu, sotsiaalmajanduslik taust, vanemate haridustase ja veendumused.

Ühendkuningriigis asuva Leedsi ülikooli professor Gijsbert Stoet koos Missouri ülikooli teadlase David Gearyga võtsid ette PISA ning TIMSSi testi andmed (TIMSS on rahvusvaheline matemaatika ja loodusainete uuring) ning kõrvutasid neid maailma väärtuste uuringu (World Values Survey ehk WVS) andmetega. Andmed võeti kolmest kogumislainest ajavahemikul 2000 kuni 2015.

Nende analüüs tõestab, et on tugev seos riikliku religioossuse näitaja ning teaduspädevuse näitaja vahel: religioossemates riikides on laste loodus- ja täppisainete teadmised kesisemad.

Peamise selgitusena, miks see seos on olemas, toovad teadlased välja, et riikides, kus religioossus on kõrgem on ka koolis rohkem religiooniõpetuse tunde. Kuid olulised pole mitte religiooniõpetuse tundide teemad või ka see, kuidas muudes õppeainetes käsitletakse näiteks evolutsiooniteooriat. Riigi religioossus tervikuna on see, mis mõjutab laste mõttemaailma, sealhulgas ka teaduspädevust.

Selgus ka näiteks see, et kuigi naised on riikide lõikes religioossemad kui mehed, siis teaduspädevuse osas sellist soolist erinevust välja ei tule. See viitab faktile, et suurem usklikkus ei mõjuta naisi rohkem kui mehi loodus- ja täppisainete faktiteadmiste alal. Kuid autorid toovad oma uuringu kriitikana välja, et just selle tulemuse osas on vaja edasisi uuringuid.

Teine leid, mis tekitas teadlastes küsimust, oli erinevus religioossuse mõjul loodusainete teadmistele ja matemaatikateadmistele. Loodusainete kirjaoskus on religioossusega vähem seotud kui matemaatikateadmised.

Stoet'i ja Geary uuringu tulemused näitavad, et religioossusel tõesti on mõju matemaatika- ja loodusainete teadmisele, mis on selle tundliku teema puhul väga julge ning võib öelda isegi radikaalne.

See on ka põhjus, miks uuringu autorid soovitavad poliitikakujundajatel ja haridusteadlastel koguda selle kohta oluliselt rohkem infot, et teha järeldusi konkreetsete riikide kohta. Põhjalikumalt oleks tarvis uurida lapsevanemate hoiakuid ja laste teadlikkust religioonist.

Stoet'i ja Geary uuring Students in countries with higher levels of religiosity perform lower in science and mathematics ilmus ajakirjas Intelligence.

Toimetaja: Marju Himma



Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.
Taimede dieedil hoidmiseks kulub igal aastal 500 kilogrammi suhkrut

Tartu ülikooli botaanika osakonnas on kaks päeva aastas – üks mais ja teine septembris – suhkrupäevad. Juba 15 aastat järjest suunduvad teadurid ja tudengid nendel päevadel Põlvamaale Ahja jõe äärsele niidule, kaasas umbes 250 kilogrammi suhkrut. 

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnoloogiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Tartu ülikooli on tänavu esitanud avalduse rohkem kui 12 100 inimest.Tartu ülikooli on tänavu esitanud avalduse rohkem kui 12 100 inimest.
Graafik | Tartu ülikooli vastuvõtt: arstiteaduse ja IT jätkuv võidukäik

Tartu ülikoolis lõppes neljapäeval sisseastumisdokumentide vastuvõtmine enamikele eestikeelsetele bakalaureuse- ja magistriõppekavadele. Sel aastal esitati Tartu ülikooli ligi tuhat avaldust rohkem kui eelmisel aastal. Kokku on eesti- ja ingliskeelsetele õppekavadele kõigis õppeastmetes esitatud üle 12 100 avalduse. Jätkuvalt on kõige populaarsemad arstiteadus ja IT-erialad. Seejuures esitati rohkem avaldusi mitteinformaatikutele mõeldud infotehnoloogia magistrikavale kui nn tavalisele informaatika magistrikavale.

Tervisevaldkonnas on kõige suurem puudus õdedest: 2025. aastaks jääb kutsekoja raporti järgi puudu 311 õde, selle eriala lõpetajate hulk peaks kasvama 35 inimese võrra aastas. Ka farmatseutide arv peaks 2017.–2025. aastal viiendiku võrra kasvama.Tervisevaldkonnas on kõige suurem puudus õdedest: 2025. aastaks jääb kutsekoja raporti järgi puudu 311 õde, selle eriala lõpetajate hulk peaks kasvama 35 inimese võrra aastas. Ka farmatseutide arv peaks 2017.–2025. aastal viiendiku võrra kasvama.
Mida õppida, et tulevikus jaguks ka tööd?

Asjatundjad soovitavad kaaluda kõrghariduse esimesel astmel bakalaureuseõppe ja rakenduskõrghariduse ühendamist nii, et valik akadeemilise või rakendusliku suuna vahel tuleks teha alles kolmandal õppeaastal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.