Usklikkus ja intelligentsus – kas religioossus mõjutab matemaatikateadmisi? ({{commentsTotal}})

Kas usklikkus ja intelligentsus on seotud?
Kas usklikkus ja intelligentsus on seotud? Autor/allikas: Taavi Toomasson

Ligikaudu sada aastat on psühholoogid püüdnud leida vastust küsimusele, kas usk jumalasse ja igavesse ellu mõjutab üldist intelligentsust, teiste hulgas õppeedukust. Värske uuring lisab sellele uue vaatenurga, mis läheb varasemate arusaamadega veidi vastuollu.

Miks selle seose otsimine on keeruline? Osalt seepärast, et nii religioossust kui teaduspädevust ehk loodus- ja täppisainete alaseid faktiteadmisi mõjutab hulk muid tegureid nagu sugu, sotsiaalmajanduslik taust, vanemate haridustase ja veendumused.

Ühendkuningriigis asuva Leedsi ülikooli professor Gijsbert Stoet koos Missouri ülikooli teadlase David Gearyga võtsid ette PISA ning TIMSSi testi andmed (TIMSS on rahvusvaheline matemaatika ja loodusainete uuring) ning kõrvutasid neid maailma väärtuste uuringu (World Values Survey ehk WVS) andmetega. Andmed võeti kolmest kogumislainest ajavahemikul 2000 kuni 2015.

Nende analüüs tõestab, et on tugev seos riikliku religioossuse näitaja ning teaduspädevuse näitaja vahel: religioossemates riikides on laste loodus- ja täppisainete teadmised kesisemad.

Peamise selgitusena, miks see seos on olemas, toovad teadlased välja, et riikides, kus religioossus on kõrgem on ka koolis rohkem religiooniõpetuse tunde. Kuid olulised pole mitte religiooniõpetuse tundide teemad või ka see, kuidas muudes õppeainetes käsitletakse näiteks evolutsiooniteooriat. Riigi religioossus tervikuna on see, mis mõjutab laste mõttemaailma, sealhulgas ka teaduspädevust.

Selgus ka näiteks see, et kuigi naised on riikide lõikes religioossemad kui mehed, siis teaduspädevuse osas sellist soolist erinevust välja ei tule. See viitab faktile, et suurem usklikkus ei mõjuta naisi rohkem kui mehi loodus- ja täppisainete faktiteadmiste alal. Kuid autorid toovad oma uuringu kriitikana välja, et just selle tulemuse osas on vaja edasisi uuringuid.

Teine leid, mis tekitas teadlastes küsimust, oli erinevus religioossuse mõjul loodusainete teadmistele ja matemaatikateadmistele. Loodusainete kirjaoskus on religioossusega vähem seotud kui matemaatikateadmised.

Stoet'i ja Geary uuringu tulemused näitavad, et religioossusel tõesti on mõju matemaatika- ja loodusainete teadmisele, mis on selle tundliku teema puhul väga julge ning võib öelda isegi radikaalne.

See on ka põhjus, miks uuringu autorid soovitavad poliitikakujundajatel ja haridusteadlastel koguda selle kohta oluliselt rohkem infot, et teha järeldusi konkreetsete riikide kohta. Põhjalikumalt oleks tarvis uurida lapsevanemate hoiakuid ja laste teadlikkust religioonist.

Stoet'i ja Geary uuring Students in countries with higher levels of religiosity perform lower in science and mathematics ilmus ajakirjas Intelligence.

Toimetaja: Marju Himma



Lepapoidel on emased klassikaliselt isastest suuremad.

Oled sa isane või emane – suurus loeb

Mehed on suuremad kui naised – enamasti. Nii on see vähemalt inimestel ja suuremal hulgal imetajatel. Suudame ju igaüks ette kujutada võimsat hõbeselga või suurte sarvedega põdrapulli. Olukord on vastupidine juhul, kui sa oled putukas – näiteks äädikakärbsete puhul tasub suur olla just emastel.

Robootikavõistlus

Teadusajakirjanikud: huviringid on kõva teaduse poole kaldu

Millistes huviringides võiksid lapsed käia, et neil tekiks huvi ühe või teise teadusvaldkonna vastu? Robootikaring, väikesed loodushuvilised, füüsikaring, IT ring... Kas ja miks paistab huviharidus ühekülgne, kaldu loodus- ja täppisteaduste poole?

Tartu Ülikooli kliinikumi geneetikakeskuse Tallinna filiaali juhataja Riina Žordania ja õde Svetlana Kašnikova 2011. aastal.

Inimgeneetika Eestisse tooja pälvis elutööpreemia

“Minu elus on palju salme, aga refrään on ikka meditsiinigeneetika,” parafraseerib Riina Žordania Eesti filmiklassikat, kui võtab Rakveres Eesti inimesegeneetika ühingu aastakonverentsil vastu elutööpreemia.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: