Professor Jaak Vilo: programmeerimisoskusest võib igal erialal kasu olla ({{commentsTotal}})

IT üliõpilased tahavad õpingute käigus olla reaalselt seotud IT ettevõtetes tehtava tööga.
IT üliõpilased tahavad õpingute käigus olla reaalselt seotud IT ettevõtetes tehtava tööga. Autor/allikas: Martin Bureau/AFP/Scanpix

Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo tõdeb novembri-detsembri Horisondis ilmunud intervjuus, et kui välismeedias loodud kuvandi järgi õpetatakse Eestis lastele juba esimeses klassis programmeerimist, siis tegelikult ei tehta seda üheski põhikoolis.

Olete propageerinud mõtet, et kõigile lastele tuleks koolist kaasa anda programmeerimise algteadmised. Pakkusite välja, et selline kursus võiks toimuda elektrooniliselt ja seda võiksid läbi viia arvutiteaduse instituudi õppejoud. Kuhu see idee tänaseks jõudnud on?

Jah, programmeerimise protsessi mingilgi tasemel mõistmine oleks kasulik enamikule inimestest. Ja jutt ei käi sellest, et kõik peaksid hakkama programmeerima, vaid elementaarsetest oskustest – arusaamisest, kuidas see asi käib ja mida need inimesed teevad, kes sellel alal töötavad.

Informaatika on erialana selgelt matemaatika ja füüsika kõrvale tõusmas, nii et mingi aimdus peaks sellest olema. Seda enam, et sellest oskusest võib tänapäeval igal erialal – kindlasti ka humanitaarias – kasu olla.

Huvitav on see, et kui välismeedias on meist loodud kuvand kui riigist, kus kõiki lapsi õpetatakse juba esimeses klassis programmeerima, siis tegelikult ei saa programmeerimist õppida täna mitte üheski Eesti põhikoolis ning gümnaasiume, kus seda teha saab, võib heal juhul kahe käe sõrmedel kokku lugeda. Seda on hästi näha olümpiaadidele tulevate laste järgi, kes on üldjuhul programmeerimist vaid ise õppinud.

Kui kõigisse Eesti koolidesse, mida on mitusada, ei ole võimalik vastava ala õpetajaid koolitada, siis mis on lahendus? Üks võimalus on teha kursusi hästi korraldatud e-õppe vormis (vt näiteks MOOC), aga ka selleks on vaja meeskonda. Meie instituudis on olemas õppejõud, kes oleksid selleks valmis. Nad on koolitanud juba üle 10 000 inimese, nii et kogemus on olemas.

Küsimus on, kas nad peaksid tegema seda riigile vajalikku koolitust tasuta ja õhtuti oma isiklikust vabast ajast või ülikoolile eraldatud tudengite tasemeõppe ressursside arvelt. Riigi jaoks oleks kasulikum võimaldada programmeerimise õpet koolidele vähemalt vabatahtlikkuse alusel ja leida mingi viis seda ka stabiilselt rahastada.

Toimetaja: Marju Himma



Jõulud ei jäta külmaks ka ERR Novaatorit. Jõuluõhtule eelneval kümnel päeval ilmub iga päev Tarmo Soomere jõulukalendrisse „Dekaad“ uus pühadega haakuv fakt, näpunäide või soovitus. Loo nägemiseks liiguta kursor kuupäevale.

Maailmas laienid löönud uuring, mis väitis, et kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad, ei vasta tõele.

Kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad - puhas vale

Meedias laia kõlapinda leidnud prantsuse psühholoogi tööd põhinevad küsitaval statistikal ning kompavad meetodite poolest kohati hea maitse ja eetikapiire. Pahateadusele jälile saanud teadlaste hinnangul pole tegu üksikjuhtumiga.

teadustöö õigeusu koolide ajaloost
pinged akadeemilise vabaduse ümber
Tööstusdoktorantuur on doktoriõppe erivorm, kus doktorant teeb teadustööd ettevõttele.

Väljavõtted tippülikoolide nõuetest, kuidas teadlased ühiskonda panustavad

Viimaste päevade tulised sõnavõtud teemal kui palju võib ülikool ette kirjutada, keelata või lubada teadlastel teaduspõhist arvamust või ka uuringid väljaspool ülikooli. Sirp tegi ülevaate erinevate maailma tippülikoolide reeglitest, mis ütlevad, millistel alustel võib teadlane oma tööd ühiskonnale anda. Siit on ehk Eesti ülikoolidelgi palju õppida.

Munast saab kolesterooli, kuid on eksiarvamus, et see kolesterool on üdini halb.

Omapäi diagnoositud gluteenitalumatusega ei tasu leivast-saiast loobuda

Laktoosi- või gluteenivabu toiduaineid on üha rohkem meie poodides saada. Kuid nende ainete väljavõtmine toidust tähendab, et need asendatakse teiste ainete, näiteks suhkrutega. Omapäi ei tasuks gluteeni- või laktoosivabu toite eelistama hakata, kuna nii võib keha jääda ilma eluliselt olulistest vitamiinidest ja elementidest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: