Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi botaanika osakonna teadlased avaldasid äsja rahvusvahelises teadusajakirjas PLOS ONE uuringu, milles selgub, et niidutaimede omavahelises konkurentsis on mikroskoopilistel krohmseentel oluline roll taimekoosluste mitmekesisuse kujunemisel.

Aastaid on taimeökolooge huvitanud mehhanismid, mis mõjutavad taimede kooseksisteerimist ja mitmekesisust ning üha selgemaks on saamas mikroorganismide tähtsus. Paljude taimede juured moodustavad mikroskoopiliste mullas elavate krohmseentega arbuskulaarset mükoriisat (AM).

Krohmseeni peetakse vanimateks maismaataimedega sümbioosis elavateks organismideks. Nad on ökosüsteemides laialdaselt levinud ja hinnanguliselt on 74% taimeliikidest arbuskulaarmükoriissed.

AM-i vahendusel saab seen taimelt orgaanilist süsinikku, seen aitab aga taimel hankida mullast mineraalaineid ja vett. Jaotades toitaineid taimeliikide vahel, võivad krohmseened määrata taimedevahelisi suhteid, tuues osadele taimedele kasu, teiste elu aga pärssida.

Kuigi krohmseente mõju taimede omavahelises konkurentsis on uuritud juba aastakümneid, on valdav osa eksperimentidest tehtud laboris kergesti kultiveeritavate seentega, mis paraku esindavad vaid väikest osa looduslikust krohmseente mitmekesisusest. Oluline on aga teada, et krohmseente kooslused varieeruvad nii ajas kui ruumis ning seetõttu võivad erinevatest ökosüsteemidest pärit krohmseenekooslustel olla taimede kasvule erinev mõju.

Kuna looduses on eksperimentaalseid uuringuid keerukas teha, uurisid Tartu Ülikooli botaanika osakonna teadlased looduslike krohmseenekoosluste mõju taimede konkurentssuhetele kasvuhoones, kus kasvatati kaht taimeliiki – süstlehist teelehte (Plantago lanceoata) ja karedat seanuppu (Leontodon hispidus) – üksinda ja koos konkurendiga, kelleks oli punane aruhein (Festuca rubra).

Välistamaks teiste mikroskoopiliste mullaorganismide mõju taimede kasvule, kasvasid taimed steriliseeritud mullas, kuhu lisati lubjarikalt rohumaalt ja 60-aastasest männikust kogutud krohmseentekooslusi. Lisaks kasvatati taimi mullas, kus sümbiontsed krohmseened puudusid, seega ei olnud võimalik taimedel krohmseentega mükoriisat moodustada.

Mikroskoopiline taimejuurte uurimine kinnitas mükoriisa moodustumist, kuid selgus ka, et konkurentsitingimustes on krohmseentel positiivne mõju taimede kasvule  – mükoriisa moodustanud taimed pidasid konkurentsis paremini vastu kui mittemükoriissed taimed.

Veelgi enam, rohumaa ja männiku krohmseenekooslustel oli erinev mõju taimede kasvule. Rohumaalt pärit, liigirikkam seenekooslus, suurendas taimede vastupanu konkurentsile enam (taimed kasvasid suuremaks) kui männiku liigivaesem seenekooslus. Eriti selgelt eristus niidult pärit krohmseenekoosluse positiivsem mõju süstlehise teelehe puhul, mille eelistatud kasvukoht on rohumaa, samas rohumaal ja metsas kasvava seanupu konkurentsivõimet krohmseente päritolu oluliselt ei mõjutanud.

Seega võib Lääne-Eesti lubjarohkete rohumaade suur liigirikkus tuleneda just sealse mullastiku mikroskoopilistest seentest, mis ühtlustavad paljude taimeliikide vastupanuvõimet tingimustes, kus konkureeritakse samade toitainete pärast, nii ei saa üksikud liigid seal domineerida.   

Tulemused näitavad, et krohmseenekoosluste päritolu on oluline taimede kasvu ning konkurentssuhete mõjutaja. Teadmised krohmseente rollist taimedevahelistes suhetes võimaldaks täpsemini ennustada taimekoosluste kujunemist, liigirikkust, tundlikkust, vastupidavust häiringutele ning rakendada neid teadmisi näiteks looduskaitses.