Suurbritannia uuringuprogrammi Understanding Unbelief raames intervjueeriti tuhandeid end ateistiks ja agnostikuks nimetavaid inimesi kuuest riigist – Brasiiliast, Hiinast, Taanist, Jaapanist, USA-st ja Ühendkuningriigist. Selle käigus leiti, et hoolimata jumalasse mitteuskumisest usub enamik vähemalt ühte üleloomulikku nähtust või isikut.

Näiteks ateistide hulgas usub umbes 12 protsenti taassündi ja peaaegu 20 protsenti elusse pärast surma. 71 protsenti ateistidest usuvad ühte või mitut sellist usku; agnostikute puhul on see näitaja 92 protsenti. Ateistid ja agnostikud moodustavad umbes 37 protsenti Ühendkuningriigi elanikkonnast, nii et koos usklike inimestega tähendab see, et enamik elanikkonnast usub millessegi üleloomulikku.

Ülemaailmselt on kõige levinumad üleloomulikud uskumused seotud saatusega – et olulised elusündmused juhtuvad mingil põhjusel – ja et on olemas nn hea ja kurja jõud. Seda usuvad umbes 20–30 protsenti ateistidest ja umbes 40 protsenti agnostikutest. Kuid see on madalam kui elanikkonnas laiemalt, kus selliseid asju usuvad enam kui pooled.

Projekti raames küsiti inimestelt ka karma, müstilise jõuga objektide või inimeste ning üleloomulike olendite olemasolu kohta. Isegi kõige vähem usutud nähtust – karmat – toetab umbes 10 protsenti ateiste ja 30 protsenti Ühendkuningriigi elanikkonnast laiemalt.

Jaapani ateistid olid uuringu järgi kõige vähem vastuvõtlikumad üleloomulikele uskumustele, enamikul juhtudel oli tulemus alla 10 protsendi ja umbes 20 protsenti saatuse ja hea/kurja osas. Hiina ateistid olid kõige vastuvõtlikumad, neist enam kui 30 protsenti usub astroloogiasse.

Kuid lääneriikide ateistid ja agnostikud vastavad ühele teatud tüübile: nad on tõenäolisemad toetama teadust. Kaks kolmandikku Ühendkuningriigis nõustub väitega, et teaduslik meetod on ainus usaldusväärne tee teadmisteni, võrreldes 46 protsendiga elanikkonnast laiemalt.

"Inimesed ei ole ratsionaalsed," ütles Belfasti Queensi ülikooli antropoloog Jonathan Lanman, üks projekti juhtidest. Ta ütles, et tulemused räägivad üht-teist selle kohta, kuidas inimese aju töötab. "Kõigil neil üksikutel üleloomulikel uskumustel võib olla selge psühholoogiline alus. See ei ole nii, et ajus on n-ö religiooni moodul, mis toodab neid kõiki."

Marjaana Lindeman Helsingi Ülikoolist Soomes ütles, et tulemused üllatavad teda. Tema enda uuringus üleloomulike veendumuste kohta leidis ta, et enamik ateiste ei tunnista ühtegi neist.

"Kui te ei usu üleloomulikku olemisse nagu Jumal, on üsna raske uskuda teistesse üleloomulikesse nähtustesse," ütles ta. "See tähendab mõtlemist, põhjendamist, teadmisi ja argumente." Vastuolu võib tuleneda sellest, et inimesed on väga tundlikud uskumusega seotud küsimuste sõnastuse suhtes – küsimusi saatuse või hea ja kurja kohta võidakse tõlgendada nt ilmalikul moel.

Uudis ilmus algselt väljaandes New Scientist.