Keskaegse muinasjutusaaga "Troonide Mäng" viimase hooaja sissejuhatavat osa vaadanud 17,4 miljonit ameeriklast püstitasid USA turul uue vaatajarekordi. Eelmise hooaja avaseeria tõi ekraanide ette 16,1 miljonit vaatajat. Sellised on seriaali edastava HBO ametlikud andmed. Seriaali mitteametlikku piraatversiooni tiriti esimese 24 tunni jooksul alla 54 miljonit korda. Seegi on uus rekord. Arvus peituva huviliste massi hoomamiseks olgu kõrvutuseks, kui teleseriaali vaatamiseks koguneks teleka ette 41 Eesti riigi jagu inimesi.

Piraatkoopia vaatajate arvu taga on lisaks USA-le seriaali fännid kogu maailmast. Loata vaatamisele leidub mitmeid põhjendusi. Mõnes kohas puudub filmil ametlik levitaja, kuid märgatava osa piraatidest moodustavad fännid, kes saaksid seda ka ametlikult vaadata, aga USA ekraniseeringust natukene hiljem. Seriaalisõpru vaevab soov näha seda kohe.

Lisaks ootamise kannatuse murdumisele soovivad paljud vältida internetis sisu reetva info otsa komistamisest tulenevat meelehea kahjustamist. Kolmveerand piraatlikust vaatamisest toimus illegaalsete voogesituskeskkondade kaudu. Kuna taoliste teenuste pidajad ei soovi arusaadavatel põhjustel kasutajastatistikast rääkida, püütakse nende klientide arvu hinnata kaudsemate vahenditega.

Suurim illegaalne vaatajaskond elab Indias. Teisel kohal on hiinlased ja kolmandaks on USA enda elanikkond. Viimaste hulka kuuluvad ilmselt need, kellel puudub mingil põhjusel juurdepääs HBO kanalile. HBO on olukorrast teadlik ning püüab iga olulisema linastuse puhul failide vahetamisel ja illegaalsel voogesitustel silma peal hoida. Vajadusel ähvardab ta keskkondi kohtuga. HBO reklaame ei müü ja piraatlusele ohverdatud reklaamitulud polegi kurjustamise otseseks ajendiks.

Pigem peab kuulsa seriaali tootja ja levitaja hoidma õrna tasakaalu partnerite huvide kaitsmise ja filmi populaarsuse vahel. Sissejuhatava osa ametlikust vaatajaskonnast kolm korda suurem auditoorium pingutab ja riskib filmi mitteametliku nägemise nimel ehk demonstreerib fanatismi. Selle potentsiaali tuleks nutikalt tegutsedes enda huvides ära kasutada. Seda kasvõi firma väärtuse edendamiseks, uue turu hõlvamiseks, turundamaks olemasolevat toodangut, reklaamimaks uusi seriaale jne.

Ametlikkuse ja piraatluse pusimise vaatemängu võib kinni jääda, jättes märkamata suurema protsessi. Mis protsess see on? Ja kuhu see peaks meid välja viima? Piraadipeeglis kuvanduvate suurte vaatajaarvude kõrval leiab teise vihje USA filmiakadeemia suhtumise muutusest.

Filmide paremikule valikuliselt Oscareid jagav organisatsioon on pidanud seni filmiks kinos näidatud liikuvat pilti. Netflix, Hulu, HBO, Amazon, BBC ning lisaks veel mitmed voogesituskeskkonnad on olnud aga isetehtud filmidega vaatajatelt raha kogumise mängus sedavõrd edukad, et meelitavad enda juurde koos tuntud näitlejatega ka kuulsad nn päris filme tegevad režissöörid.

Olgu näiteks Netlfixi palgale siirdunud Martin Scorsese, kelle juhtimisel peaks ilmuma aasta lõpus ekraanile Robert De Niroga peaosas maffia-teemaline film "The Irishman". Filmi on kaasatud veel Al Pacino, Joe Pesci, Bobby Cannavale ja mitmeid teisi gangsterite rolli sobivaid tegelasi. Kõike arvestades spekuleeritakse potentsiaalse Oscari kandidaadiga, kui vaid ekraanil poleks voogesitustega seostuva Netflixi nime. Olgu täpsustatud, et esialgu pidi filmi ära tegema Paramount Pictures, kuid lõpuks kujunes rahastajaks Netflix.

Viimaste Oscarite ajal oli Steven Spielberg voogesitatavate filmide Oscaritele kandideerimise suhtes tõrjuval positsioonil. Spielberg kajastas filmiakadeemia hoiakut, mille järgi on voogesitus rohkem televisiooni moodi ja nemad küsigu omale auhindu Emmyde galalt. Teisipäeval otsustas aga filmiakadeemia nõukogu, et voogesitusega väikestel ekraanidel esitatud filmid võivad kandideerida Oscaritele, kui neid esitatakse Los Angelese maakonna kinos vähemalt seitsmel päeval, kolm korda päevas ja selle eest küsitakse raha.

Küsimusele, millisest protsessist need voogesituse filmimuinasjuttude populaarsuse all filmi traditsioonilise käsitluse murdumise seigad jutustavad, aitab vastata vaataja pähe pandava virtuaalreaalsust kuvava tehnoloogia, arvutimängude ja sotsiaalmeedia areng. Need kõik viitavad personaalse meelelahutusliku äraolemise trendile, mille lõpp-peatust võib kuvada kinomaja asemel linna parkides ja tubades istekohad hõivanud, lahtise suuga kivistunud massidena.

Vastuvaidlejatele võib ühes osas järele anda – mõned suud võivad olla kinni.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".