Tehnikaülikooli teadlaste uudne lahendus puhastab vett elektriga

Puhta joogivee saamiseks võib seda puhastada klooriga, millel on kaudselt vähki tekitav mõju. Võib puhastada ka osooniga, mis on aga kallis. Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste uudne lahendus aga puhastaks vett elektri abil.
Viimased 100 aastat on vett puhastatud klooriga ning selle meetodi algusaegadel oli see täiesti revolutsiooniline kuna suutis vees tappa haigustekitajad. Paraku tekitab kloor orgaanika lagundamisel vähki tekitavaid aineid.
Kuid 2013. aastal patenteerisid Tallinna Tehnikaülikooli teadlased meetodi, mis võiks klooriga puhastamise jätta ajalukku. Tegu on elektrilahendusega, mis puhastab vett plasmaga. Tallinna Tehnikaülikooli materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituudi professori Sergei Preisi eestvedamisel avaldas rahvusvaheline uurimisrühm nüüd teadusartikli, milles kirjeldavad, kuidas see meetod töötab.
Selle meetodi puhul uhutakse vett elektroodide vahel, kus elektrilahenduse plasma põleb 18-20 kV pingega. "Tulemuseks on sama tarbimiskõlbulik joogivesi kui osooniga puhastusmeetodi puhul. Puuduvad kantserogeensed lisandid, kuid protsess on umbes kolm korda odavam," selgitas Sergei Preis.
Mõistagi pole see meetod veel laiatarbekasutuses. Samas võiks üsna varsti olla, sest on riike, mis otsivad juba praegu lahendust klooriga vee puhastamisele. Näiteks Hollandis, Soomes ja Taanis on vähiohu vähendamiseks võetud kasutusele torustiku radikaalsemad korrashoiu meetodid, st pidev torustiku kontroll ja uuendamine. See päästab küll kloori lisamisest tarbeveele, kuid selline vesi pole siiski 100 protsenti joogikõlbulik.
Tõhusam, aga kordi kallim veepuhastusviis on vee osoneerimine. Seda saavad endale lubada USA, Šveits ja Prantsusmaa ning kogu maailmas suudetakse seetõttu osooniga töödeldud joogivett toota siiski vaid väga väike osa.
Tehnikaülikooli teadlaste elektril põhinevi veepuhastusmeetodi vastu tunneb huvi üks Soome tootmisettevõte, kel on plaan arendada see seade tööstuslikuks tootmiseks.
Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste uurignu tulemused ilmusid ajakirjas Journal of Electrostatics
Toimetaja: Marju Himma