Eesti 27 aastat internetis välismaailmaga: teadlaste uus andmeedastustehnoloogia ({{commentsTotal}})

Võrreldes seniste võimenditega on sellel oluliselt madalam omamüra tase. Just see tegi võimalikus luua varasemast enam kui kuus korda pikemaid ülekandeliine.
Võrreldes seniste võimenditega on sellel oluliselt madalam omamüra tase. Just see tegi võimalikus luua varasemast enam kui kuus korda pikemaid ülekandeliine.

26. märtsil 27 aastat tagasi sai Eesti esimese internetiühenduse välismaailmaga, mis toimis satelliidi kaudu Tallinna ja Stockholmi vahel ning see muudab märgiliseks ka seekordse Eesti ja Rootsi teadlaste saavutuse.

Chalmersi ja Tallinna Tehnikaülikooli teadlased esitlesid 4000 kilomeetri pikkust fiiberoptilist ülekandeliini, millega muutub kvaliteetsemaks andmeside ning näiteks ka tele, raadio-, mobiili- ning internetiside.

Eesti ja Rootsi teadlaste läbimurre fiiberoptikas on vajalik, sest seda saab kasutada näiteks droonide kaugjuhtimiseks ohtlikes keskkondades või pilveandmete säilitamiseks, samuti 3D videote ning virtuaalreaalsuse rakendustes. Teisisõnu on see tarvilik olukordades, kus on andmeid vaja liigutada suures koguses ning väga kiiresti.

Selle teedrajava tehnoloogia arenduse tulemused avaldasid Rootsi Chalmersi Tehnoloogiaülikooli fotoonika teaduslabori ja Tallinna Tehnikaülikooli Seebecki elektroonikainstituudi teadlased teadusajakirjas Nature Communications.

Läbimurdes mängis olulist rolli uus faasitundlik optiline võimendi. Võrreldes seniste võimenditega on sellel oluliselt madalam omamüra tase. Just see tegi võimalikus luua varasemast enam kui kuus korda pikemaid ülekandeliine.

"Juba praegu on näha selliste võimendite erakordselt suured eelised fiiberoptikas," ütles Eesti juurtega Chalmersi Tehnoloogiaülikooli fotoonika uurimisgrupi juht professor Peter Andrekson. Prof Andrekson lisas, et uudseid võimendeid saab tulevikus kasutada ka näiteks kvant-informaatikas, kus on vaja osakeste kvantolekuid tekitada, registreerida ja töödelda.

Kahe tehnikaülikooli teadlaste väljatöötatud võimenditega kuhjub oluliselt vähem müra ja signaalid ei moondu nii palju. Selle tulemusena saabki teha pikemaid ülekandeliine.

Võrreldes traditsiooniliste lahendustega parandavad taolised uudsed võimendid oluliselt side kvaliteeti ning suure tõenäosusega muutuvad tulevikus oluliselt kvaliteetsemaks ka fiiberoptilised kommunikatsioonisüsteemid.

Eesti ja Rootsi teadlaste tööd rahastab Euroopa Teadusnõukogu (European Research Council-ERC), Rootsi Teadusfond (Swedish Research Council), ja Wallenberg'i Fond.

Toimetaja: Marju Himma



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: