Reps avaldas lootust, et tulevikus ei arutata selle üle, kas teadus peaks saama avalikest vahenditest ühe protsendi SKPst. Samas on oluline leppida kokku, mis on need valdkonnad, mida teaduspõhiselt arendatakse ning seetõttu olidki tänasel arutelul kohal nii majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) kui ka haridus- ja teadusministeerium (HTM).

"Võib-olla on õige, kui me algusest peale vaatame, mis on need valdkondlikud prioriteedid, mida me vajame," ütles Reps. Tarvis on otsustada, mis osa on MKMi ja milline osa HTMi jagada.  

Rene Tammist sedastas oma lühikeses sõnavõtus, et Eesti majandus vajab rohkem rakendusuuringuid ning ettevõtete ja teadlaste suuremat koostööd. "Kuidas need head ideed, mis sellest koostööst sünnivad, reaalselt pöörata ka majanduseduks, selle üle loodangi täna arutada."

Mis on ja mis pole teadusraha?

Indrek Reimand, HTMi kõrgharidusvaldkonna asekantsler, tuletas meelde, et enne jõule sõlmitud teadusleppes seisab teadus- ja innovatsioonistrateegia eesmärkide täitmine. Aga veel on sinna kirjutatud, et teadusasutused teevad suuremat koostööd ettevõtetega ning ettevõtted otsivad koostöövõimalusi teadlastega.

Mailis Reps ütles, et oluline on see, et viimase nädala jooksul on räägitud sellest, mida see 1% SKPst teadusrahastuses tähendab. Teadus- ja Arendusnõukogu ehk TAN on tänaseks pakkunud ühe võimaliku variandi. Ta viitas sellega eelmisel nädalal Teadus- ja Arendusnõukogus (TAN) arutatule.

Ametnikuna tõi Indrek Reimand esile ka selle, et see, mida loetakse teadusele tehtud kulutusteks ja mida ei loeta, on olnud päris segane ning nõudis ülevaatamist. Näiteks pole teadusrahastuse hulka seni loetud Eesti Teaduste Akadeemia, teadusraamatukogude, teaduse populariseerimise ja suurte teadusorgansiatsioonide liikmemaksud, kuid need vaadati nüüd eelmises TANis üle.

Nende kulude ülevaatamine on Reimandi sõnul oluline, kuna see on aluseks sellele, kuidas teadusrahastuse eelarvet planeeritakse.

Põhisuunad, kus teadus ettevõtlust arendab

Kaupo Reede, MKMi majandusarengu osakonna juhataja, tõi oma sõnavõtus välja, et Eesti on keskmise sissetuleku lõksust, selleks on vaja suurendada ettevõtete antavat lisandväärtust ehk muutuda allhankemaast tootjamaaks. "Uued tehnoloogiad, uued tooted – see tähendab rakendusuuringuid, kindlasti. Kui me küsime ettevõtjatelt, siis nad ütlevad: "Meil ei ole inimesi. Meil ei ole tarku inimesi." See tähendab, et me peame neid tarku inimesi rohkem suunama ettevõtluse suunas," arutles Reede.

Lisaks nentis Reede oma sõnavõtus, et tarku inimesi tuleb ka väljastpoolt Eestisse tuua, kuid ennekõike võiks vaadata tarkade inimeste poole teaduses, kust annaks välja spinnida.

Kaupo reede loetles üldised suunad, kuhu tema hinnangul peaks liikuma:

• Panustada rakendusuuringutesse.
• Panustada Horisont 2020 projektidesse, mis on olnud heal tasemel, kuid pole saanud rahastust – neid projekte võiks edasi arendada ettevõtluses.
• Osalemine rahvusvahelistes võrgustikes, näiteks ESAs ja CERNis.
• Uued ideed, mida saab ettevõtluses kohe rakendada.

Realistina tõi ta aga välja, et kõige suuremas vaeslapse osas on praegu erasektori teadus- ja arenduse (T&A) investeeringuid, millest ülikoolidesse ja teadusasutustesse jõuab ligikaudu 8 miljonit. Kui seda jõuaks kasvõi kümnendiku jagu tõsta, oleks sellest suur abi, leiab Reede.

Sotsiaalministeeriumi ja maaeluministeeriumi esindajad andsid ülevaate kohtadest, kus nemad vajavad teaduse abi. Peamiselt puudutasid need spetsiifilisi rakendusuuringuid ning arengukavade koostamist. Nenditi ka seda, et ettevõtted peaksid tegema ülikoolidega koostööd, kuid teadlased peaksid ka oluliselt rohkem olema kursis sellega, mis ettevõtluses toimub.

Maaeluministeeriumi esindaja sedastas, et võimekus pakkuda suuremahulisi uuringuid, võiks oluliselt kasvada.