Eesti tehnoloogiaettevõte alustab Euroopa raha toel kütuseelementide masstootmist ({{commentsTotal}})

Ülikoolide ja ettevõtet vaheline koostöö on rakendusteaduste vallas ettevõtjate pealehakkamise küsimus.
Ülikoolide ja ettevõtet vaheline koostöö on rakendusteaduste vallas ettevõtjate pealehakkamise küsimus. Autor/allikas: Elcogen

Hea tahtmise korral ja järjekindel olles saab tegelda Eestis ka teadusmahuka ettevõtlusega, leiab Enn Õunpuu, Euroopa investeerimispangalt 12 miljonit eurot laenu saanud tehnoloogiaettevõtte Elcogen tegevjuht.

Kütuseelementide testtoomist alustati viie aasta eest. Nüüd saadud rahastuse toel rajatakse plaani kohaselt kahe aastaga näidistehas, mis võimaldab valmistada neid aastas kaks miljonit. "Turu nõudlust vaadates on see väga väike kogus – kokku vaid umbes 50 megavatti. See on demoprojekt. Kui sellega õnnelikult lõpuni jõuame, kloonime tõenäoliselt selliseid tehaseid veel 5–10 tükki," selgitas Õunpuu. Töökohad jäävad plaani kohaselt Eestisse.

Elcogeni toodetavad kütuseelemendid on 17 aastat kestnud teadus- ja arendustöö tulemus. Konkurentsieelise teiste turul leiduvate lahenduste ees annab nende madal, 650-kraadine töötemperatuur. Teistel müüdavatel kütuseelementidel võib küündida see ligi 1000 kraadini. Seega saab muundada erinevaid kütuseid, nagu vesinikku ja biogaasi, elektrienergiaks oluliselt tõhusamalt.

Viimase nelja-viie aasta jooksul on müünud Elcogen neid teistele üle kogu maailma arendustööd tegevatele ettevõtetele. Eesti kütuseelemendid moodustavad nii iduettevõtete kui suurkorporatsioonide loodavate süsteemide keskse osa. "Enamus ettevõtteid hakkavad jõudma oma arendusega lõpusirgele, mis paneb omakorda surve meile tarbida neile vajalik hulk komponente," lisas Õunpuu. Kokku on Elcogenil ligi 60 klienti.

Tegevjuht nentis, et erinevalt näiteks erinevate äppide ja tarkvaralahenduste loomisest pole mõtet energeetikavaldkonnas kiiret käivet oodata. Vaadata tuleb kaugemale tulevikku, tõi Õunpuu võrdlusena päikesepaneelide hüppeliselt kasvanud tootmise. "Lihtsalt niisama on 17 aastat millegi uurimise ja samal ajal investoritele selle vajalikkuse tõestamine väga raske. Kui aga tulemused ja progress on näha ning olemas on võrdlusmoment üleilmse turu suhtes, siis on selle tegemisel väärtust," laiendas tegevjuht.

Pealehakkamise küsimus

Viimasel ajal on olnud palju juttu ülikoolide ja ettevõtete kehvast koostööst teadus- ja arendustegevuse vallas. Isiklike kogemuste põhjal Õunpuu ülikoolidele etteheiteid teha ei osanud. "Küsimus pole üldse ülikoolides. Oleme teinud arendustsükli vältel koostööd Tartu Ülikooli ja KBFI-ga. Neis on piisavalt kvalifitseeritud ja motiveeritud teadlasi, kes tahaks rakendusliku sisuga teemasid uurida," sõnas Õunpuu. Raha uuringuteks on tulnud Elcogeni, mitte riigi poolt või on osaletud ühisprojektides, mida rahastab näiteks Euroopa Liit.

"See on ettevõtjate poole pealt pealehakkamise küsimus. Arvan, et ülikoolid ei ütle kunagi ära, kui neil on vaba ressurssi," lisas tegevjuht. Kui baasteadus peaks jääma ülikoolide pärusmaaks, siis rakenduste loomisel ei suuda avalik sektor hästi ennustada, milliseid lahendusi turul tarvis on: "teadlase ilusana tunduv idee ei pruugi reaalelus majanduslikku mõtet omada, aga kui tellimus tuleb tööstuse poolt, kes seda näeb, tuleb ka rahastus".

Energeetikavaldkonda vaadates nentis Õunpuu, et erinevalt näiteks Euroopa Liidust, Hiinast ja Jaapanist on Eestis huvi vesiniku vastu pehmelt öeldes leige. "Mujal nähakse roheenergeetikas seda ainuvõimaliku energiakandjana ning vahendina tuule- ja päikeseenergia salvestamiseks. Kuigi Eesti on riiklikul tasandil Euroopa Liidu vesinikuinitsiatiiviga liitunud, siis sisulist huvi riigi poolt pole. Meie energiapoliitika seda sõna ei tunne," sõnas tegevjuht.



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: