Teadlane õpetab, kuidas ohutult suuskadega mäest laskuda
Pisutki lumerohkem talv toob Eestimaa inimesed suuskadele. Selle juures on tähtis meeles pidada, et iga lihtsamgi liikumine vajab kindlasti vaimu ja keha koostööd, leiab Kaarel Zilmer, Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi rekreatsioonikorralduse lektor ja suusaõpetaja.
Tavakohaselt on suusasõit hea ja mitmekülgne pingutus, kus tööd saab kogu lihaskond ning kohanetakse pisut külmemate tingimustega. Täieliku "ventileerimise" teeb läbi muidugi ka hingamissüsteem. Selle kõige mõnusa mõju ei tunta mitte niivõrd sõidu enda ajal, vaid pisut hiljem – rajalt tagasi olles. Üsna sageli sünnib siis mõte, miks mitte uuesti minna.
Iga lihtsamgi liikumine vajab kindlasti vaimu ja keha koostööd. Sooritusi tegema asudes tuleks saada vastus järgmistele küsimustele :
Mida ma teen?
Miks ma seda teen?
Kuidas ma seda teen?
Kuidas ma saan oma sooritusi ise kontrollida?
Niisugustele küsimustele otsis lahendusi juba enam kui 60 aastat tagasi ka legendaarne suusaõpetaja professor Hans Gross, luues liigutuste õpetamiseks pedagoogilise kinesioloogia teooria ja rakendades seda just suusatamises. Grossi lähenemisviisi kasutame tema õpilastena tänapäevani, nii Tallinna kui ka Tartu ülikoolis.
Selle näiteks olgu toodud siin laskumise õpetamine, kus õpetatavaks on laskumine kõrgasendis.
Sooritatakse niisiis laskumise universaalsemat viisi, kus eesmärgiks pole mitte niivõrd kiirus kui laskumise ohutus. Enamasti on seda soovitav kasutada vähesema laskumisoskusega suusatajatel, eriti veel siis, kui laskutakse tundmatul või pisut kiiremal rajal.
Õppimist alustatakse tasasel ja laskumisele siirdutakse alles seal omandatu järel.
Õppimise etapid:
1) Suurema tugipinna saavutamiseks lükka üks pöid teisest 0,5–0,75 pöia võrra ettepoole.
2) Madalda asendit pöia ja põlveliigesest alla liikudes niipalju, et ülalt vaadates kataksid põlved pöidasid.
3) Jälgi, et tagapool asetseva jala reis- kere ja pea asuksid ühel sirgel. Niimoodi on laskudes ka suurem õhutakistus ja väiksem kiirus. Suuna vaade laskumise suunas.
4) Käed vii ette-alla-kõrvale, kepiteravikud suuna taha.
5) Veel – ära unusta naeratada! Nii vabaned liigsest pingest ja naudid laskumist!
Nende viie etapi sooritusi saad kontrollida ise. Neid nimetas Hans Gross enesekontrolli võteteks. Tegevusi võid õppida juba enne õue tulekut, end peeglist kontrollides.
Kokkuvõtteks – iga suusatamisviis õnnestub paremini, kui ühendad selle sooritamiseks nii keha kui ka vaimu – mõtestad oma tegevuse. Mida enam suusatad ja oskuslikumaks muutud, seda vähem hakkad mõtlema oma tegevustele. Peagi sujub kõik nagu iseenesest.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa