Spioonilugudele mõeldes käivad peast läbi mitmesugused kuvandid. Esmajärjekorras meenuvad pigem kahtlase välimusega hallis mantlis tegelased, kella või kinga sisse monteeritud pealtkuulamisvahendid, relvad, kiired autod ja muu taoline.

Spioonilugude mentaalsest pildist kõige kaugemale jäävate ja nendega seostamatute elementidena tulevad pähe näiteks õunapuud, kassid ja miks mitte rongid. Kes küll on näinud spioneerivat rongi ? Kuid just see, mida keegi ei kahtlusta, võibki olla kõige sobivam vastaste tagalat jälgiv luurevahend. USA-s on käimas vestlus ameeriklaste järele luuravate Hiina päritolu metroovagunite teemal.

Mõtle USA pealinnas Washingtonis arvukaid ametnikke ööpäevaringselt transportiva metroovaguni potentsiaalile. See liigub maa all ja maa peal, näeb ja registreerib ümbrust ja teeb sama kõigi reisijate puhul. Viimastega seoses saab neid tähelepanelikult pealt kuulata, registreerida liikumismustreid, jutukaaslaseid, telefonikõnesid jne. Iga vagun saab võtta kaugete paikadega andmete vahetamiseks ühendust läbi traadivaba interneti, mobiilside või mõne muu salajasema meetme.

Kuna tehniliselt pole öeldu teoks tegemine enam mingi probleem, jääb alles motivatsiooni küsimus. Sellele on vähemalt osaliselt vastus olemas seniste avalikkusesse jõudnud tööstusomandi ja infosüsteemidesse häkkimise juhtumitena. Süüdistav sõrm osutab Hiina riigile.

Viimasel ajal on pinge hüppeliselt kasvanud. Tasub meenutada vaid Hiina sidetehnoloogia ettevõttele ZTE seatud kaubandusembargo ümber toimunut ja aastavahetuse paiku lahvatanud skandaali Huawei ümber. USA julgeolekuorganid on soovitanud mõlema ettevõtte tehnoloogial põhinevate seadmete kasutamisest hoiduda. Põhjusena viitavad nad spionaažiohule ja võimalikule riskile, mis seostub kriisiolukorras riigiasutuste töö halvamisega.

Telefonide ja sidetaristu osas on hirmude mõistmine lihtne. Samuti on lihtne neid hirme toita. Asjaolu, millele pööravad hiinlased tähelepanu, kui katsele kahjustada hullude juttudega Hiina päritolu ettevõtete konkurentsivõimet. Olgu mainitud, et Hiina riik käivitas majandustegevuse toetuskampaania "Made in China 2025", mille eesmärk on saavutada teatud valdkondades maailmas liidriroll.

Metrooliikluseks vajalike rongide valmistamisel on neil juba suhteliselt tugev positsioon. China Railway Rolling Stock Corporation ehk lühemalt CRRC võistleb maailma turgudel peamiselt Euroopast, Aasiast ja Kanadast pärit ettevõtetega. Võistluseks ei taheta seda alati nimetada. Väidetavalt kasutab CRRC alapakkumiste tegemiseks ja konkurentide välja söömiseks riigi abi.

Ostjale on taolises olukorras raske etteheiteid teha. Tegemist on hiigelsuurte hangetega ja kokkuhoiukingitusi mõõdetakse sadades miljonites dollarites. Näiteks võitis Chicago 846 uue rongivaguni konkursi Hiina ettevõte, tehes 226 miljoni dollari võrra odavama pakkumise, kui teisele kohale jäänud Kanada Bombardier. Massachusettsis võitsid hiinlased 154 miljonit dollarit odavama pakkumisega jne. Odavam on hea, kellelegi ei tule pähe näha rongivaguneid luurevahenditena.

USA-s on võitnud CRRC viimase viie aasta jooksul viiest rongide hanke võistlusest neli. Järgmisena on plaanis metroorongide uuendamine Washingtonil. Oodatavad pakkumised liiguvad miljardi dollari suurusjärgus. Paistab, et pealinna puhul on Hiina päritolu spioonivagunitega seonduv hirm sedavõrd suur, et parlamendi alamkoda ning senat on mõlemad lisamas suurte taristuhangete juurde Hiina päritolu tooteid tõrjuvaid klausleid.

Samuti kavatsetakse muuta lõppenud aasta septembris juba kinnitatud Washingtoni metroohanke tingimusi, lisades sellesse küberturvalisusega seotud klausleid. Muu hulgas eeldatakse, et hanke võitjal peab olema pakutava tehnoloogia sobivust kinnitav USA riikliku ameti luba.

Järgmine kord trammi või rongi sisenedes vaata tähelepanelikult, ega see sind ei vaata.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".