Teadus- ja tehnikauudised: sagenevate loodustulekahjude mõju kliimamuutustele ja allaneelatav mängupult ({{commentsTotal}})

Foto: CHINE NOUVELLE/SIPA/SCANPIX

R2 hommikuprogrammi teadus- ja tehnikauudised võtsid ette nii tõsised kui ka vähemtõsised uudised – sagenevate loodustulekahjude mõju kliimasoojenemisele ning uut sorti mängu, mida mängida oma kõhus.

Teadlased muretsevad intensiivistuvatest loodustulekahjudest tingitud CO2 heitkoguste pärast

California mahapõlenud naabruskond 2018. aasta novembris. Autor: JOSH EDELSON/AFP/SCANPIX

Loodustulekahjude sagenemine võib kaasa tuua süsinikdioksiidi heitkoguste märkimisväärse kasvu, hoiatavad teadlased.

Nendel sõnul võib see tähendada seda, et Pariisi kliimakokkuleppe eesmärgi saavutamine hoida ülemaailmne temperatuuri tõus oluliselt alla 2 °C võib muutuda raskemaks.

Prognoositakse, et praegused heitkoguste vähendamise lubadused riikide kaupa suurendavad sajandi lõpuks keskmist ülemaailmse temperatuuri tõusu enam kui 3 °C.

Ekspertide sõnul tooks see kaasa ohtlikke kliimamuutusi. Nende hulgas merevee tõusu, põuad, loodustulekahjud ja muud äärmuslikud nähtused.

"Me ei saa eirata ka loodustulekahjude põhjustatud heitkoguseid," ütles Ramon Vallejo, teadur, kes on spetsialiseerunud tulekahjude ökoloogiale Barcelona ülikoolis. "Eriti nüüd, kui näeme intensiivseid loodustulekahjusid kogu maailmas."

Hinnangud ja ebakindlus

Ehkki hinnangud erinevad ja on endiselt ebakindlad, väidavad mõned eksperdid, et loodustulekahjud moodustavad kuni 20 protsenti kogu maailma kasvuhoonegaaside heitkogustest.

Hinnanguliselt suurenevad need selle sajandi lõpuks mõne protsendi võrra ligikaudu 30 protsendini, olenevalt sellest, kuidas kliima muutub.

"See on topelthalb," ütles William Lau, Marylandis asuva NASA Goddardi kosmoselennukeskuse atmosfääriteadlane.

"Suured loodustulekahjud toovad esiti kaasa atmosfäärist CO2-te imevate metsade märkimisväärse vähenemise ja teine kahju on see, et need põhjustavad märkimisväärseid kasvuhoonegaaside heitkoguseid."

Kuid selle aasta alguses läbi viidud uuring näitas, et loodustulekahjude tulemusena vabanenud CO2 aastane kogus on viimase 80 aasta jooksul langenud.

Uuringu järgi oli peamine põhjus asjaolu, et viimastel aastakümnetel on suured metsa- ja savannialad põllukultuuride kasvatamiseks ümber korraldatud, mistõttu on loodustulekahjud vähenenud. Siiski leiti, et langus ei olnud kuigi suur.

Intensiivsed metsatulekahjud

Selle põhjus on ekspertide sõnul loodustulekahjude märkimisväärselt kasvanud intensiivsus ja suurus. Nad lisasid, et just seepärast muretsevad nad praegu CO2 heitkoguste märkimisväärse suurenemise pärast.

Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) andmetel oli eelmisel aastal CO2 heitkoguseid kokku 32,5 miljardit tonni.

Siiski ei ole täpselt välja selgitatud hiljutiste metsatulekahjude ja California tulekahju heitkoguste suuruseid.

Mõnede hinnangute järgi tekitas eelmisel aastal Põhja-Californias toimunud loodustulekahju nii palju CO2-te kui kõik osariigi autod ja veokid aasta jooksul kokku.

Sellepärast kardavad mõned selle USA osariigi tuletõrjeeksperdid, et CO2 heitkoguste tase võib ohustada nende edusamme kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärkide suunas.

Muud kriisikolded

Kuigi praegusel ajal on on California ja Austraalia oma loodusulekahjudega suurema osa ajast uudistes, on ka teistes piirkondades hiljuti loodustulekahjud intensiivistunud.

Mõned kuud tagasi oli Kreekas üks surmavaimaid loodustulekahjude hooaegu pärast aastat 190, kuna seal sai surma 91 inimest.

Eelmisel aastal hukkus loodustulekahjudes Portugalis ja Hispaanias ligi 70 inimest.

Sellel aastal Rootsis toimunud loodustulekahjud olid teine äärmuslik juhtum. Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni sõnul põletasid tulekahjud maha 30 000 hektarit Rootsi metsa ja käivitasid ELi hädaolukordade reageerimise mehhanismid.

Indoneesias vabastasid loodustulekahjud 2015. aasta septembris ja oktoobris atmosfääri ligikaudu 11,3 teragrammi CO₂ päevas, ütles ÜRO ilmaagentuur.

"Võrdluseks,, et Euroopa Liidus põletatud fossiilkütuste CO2 heitkoguste päevane vabanev kogus on 8,9 teragrammi."

Hiljutine uuring näitas, et Maa metsalaaned põlevad praegu kiirusel, mida pole nähtud vähemalt 10 000 aastat.

Loodustulekahjude 100%-iline tõus

Väljaandes Nature Communications avaldatud teine uuring jõudis järeldusele, et kui ülemaailmne temperatuur tõuseb 2 °C võrra, võivad loodustulekahjud Vahemere piirkonnas 100% sageneda. 1,5 °C tõus võib põhjustada loodustulekahjude 40%-ilise tõusu.

"Me ei saa leitud tulemusi üldistada teiste metsaga kaetud piirkondadele maailmas," ütles dr. Marco Turco, uuringu juhtivautor. "Kuid prognoos on see, et enamikus kohtades üle kogu maailma ilmnevad soojenevas kliimas sarnased intensiivistunud loodustulekahjud."

Teadlased ütlevad, et soojenemine põhjustab rohkem tulekahjusid, mis omakorda põhjustavad suuremat soojenemist.

Fossiilkütuste heitkogused

Siiski väidavad mõned eksperdid, et loodustulekahjude põhjustatud kasvuhoonegaaside heitkogused on endiselt väikesed võrreldes muude inimtegevusega seotud heitkogustega.

"California metsatulekahjud on tohutult suured," ütles Pieter Tans, USA riiklikust ookeani ja atmosfääri administratsioonist (Noaa).

"Kuid ma eeldan, et CO2 kogus on maksimaalselt paar protsenti sellest, mida USA põletab igal aastal elektrienergia tootmiseks, hoonete kütmiseks ja jahutamiseks, liikluses jne."

Thomas Smithil, Londoni majanduskooli (LSE) keskkonnageograafia professoril on sarnane nägemus. "Need [California] tulekahjud on tõenäoliselt üsna tähtsusetud ülemaailmse panuse osas kasvuhoonegaasidesse," ütles ta.

"Ühel ajal põleb üle kogu planeedi palju sarnase suurusega tulekahjusid, see on lihtsalt asustatud alade lähedal."

Turbarabade ohud

Mõned teadlased ütlevad, et tõeline mure on turbarabade põlemine.

Paljud neist arvavad, et kaasaja suurimad loodustulekahjude heitkogused tulid Indoneesia turbarabade põlengust aastatel 1997–1998. Hinnangud varieeruvad, kuid suurim heitkoguste näitaja on 3,7 miljardit tonni CO₂.

"Tõeline jokker on kliima soojenemisest tingitud igikeltsa sulamine, mis võib muuta suures koguses turvast tuleohtlikuks, mis varem põleda ei saanud," ütles Kanada metsateenistuse teadur Bill Degroot. "Turbarabad on väga suured maapealsed [süsiniku]basseinid."

Teadlaste sõnul on metsatulekahjude küsimus veelgi keerulisem kui fossiilkütuste põletamisel tekkivate süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamine

"Kui tahate, saate tõepoolest vähendada fossiilkütuste põlemisega seotud süsinikdioksiidi heitkoguseid – see on teie kontrolli all," ütles professor Vallejo.

"Kuid metsatulekahjud ei ole selliselt juhitavad. Need juhtuvad ja intensiivistuvad soojenevas maailmas."

Arvutimängu söödav pult võimaldab teil seda oma soolestikuga mängida

 Pilt on illustreeriv. Autor: ADNAN ABIDI/REUTERS/SCANPIX

Järgmine videomängude võitluspaik võib olla teie siseorganites. Guts Game'i mängijad peavad võitlema virtuaalse parasiidi vastu, tekitades muutusi oma soolestikus, mida mõõdab alla neelatud andur.

Väikesed andurid, nagu näiteks FitBitis kasutatavad, on juba teinud sporditegemisest mängu, nii et Zhuying Li ja Floyd Mueller Austraalia Royal Melbourne'i Tehnoloogiainstituudist soovisid uurida, milliseid mänge on võimalik mängida seeditavate anduritega. Need pillid saavad videosalvestada või tuvastada kemikaale, temperatuuri, pH-d või rõhku.

Guts Game on mõeldud kahele mängijale. Kui pill alla neelatakse, peavad mängijad muutma oma soolestiku temperatuuri teatud aegadel järgmise 24–36 tunni jooksul, et tappa virtuaalne parasiit. Mängijad teevad seda, tarbides kuumi või külmi jooke ja toite, vürtseid toite, mis muudavad nad higiseks ning teevad rasket trenni, samal ajal kui andur edastab nutitelefonidele Gut Game'i rakenduses temperatuuriandmeid. Võitja on isik, kes saavutab sihttemperatuurile kõige lähema tulemuse õigel ajal kõige sagedamini.

Erinevalt mõnest mängust pole vaidlust lõpuvile ajastuse üle: "Mäng lõpeb siis, kui üks mängijatest anduri väljutab," ütles Li.

Seitse paari mängijaid proovisid soolestikumängu ja tagasiside oli kahetine. Mõned pidasid seadme neelamist hirmsaks. Teised arvasid, et nad õppisid oma keha paremini tundma, eriti ses osas, kuidas toidu ja joogi abil on kerge anduri temperatuuri muuta, kui see on maos, kuid pärast soolestikku sisenemist sai seda mõjutada peamiselt trennitegemisega.

Meeskond tutvustas mängu oktoobris toimunud konverentsil ja ütles, et mängijate jaoks see ohtlik ei ole, kuna temperatuurimuutused on väikesed.

Peale uut tüüpi mängu loomise loodab Mueller, et mängimiseks mõeldud pillide abil saavad nad õppida taktikaid, mis aitavad inimestel oma arstiretseptist paremini kinni pidada – kuna ligikaudu pooled patsiendid ei pea neist kinni.

Toimetaja: Merit Maarits



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: