Tehnikaseadmete remontimine muutub üha seaduslikumaks
Tarkvara müümisel põhinev majandus on muutnud seadmete kodus remontimise suuresti võimatuks. Õnneks on asunud USA ja Euroopa Liit loodusressursside säästmiseks ja seadmete kasutusea pikendamiseks koopiaõiguse mõju tasapisi piirama, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.
USA-s tõdes Kongressi Raamatukogu alla kuuluv koopiaõiguse büroo, et lõppkasutajal on õigus remontida talle kuuluvaid seadmeid. Esialgu võib tunduda imelik, et taolise küsimuse üle otsustab intellektuaalse omandiga tegelev asutus. Teisalt on ju modernse aja seadmete töö rajatud suures osas tarkvarapõhistele protsessidele. Tarkvara on suhteliselt hõlpsalt kopeeritav ja selle tööstuse esindajad nuputasid aastaid piraatlusvastaseid meetmeid. Ühe lahendusena kuulutati tarkvara intellektuaalseks varaks, mille kopeerimise õigust sai reguleerida seadustega.
Keeruliste seoste maailmas kaasneb ühe probleemi lahendusega mõne uue sünd. Laiaulatuslik koopiaõiguse kaitse tähendas, et kolmas osapool ei tohtinud uuema aja seadmete tööst kõrvaldada vigu kuna needki kuulusid seadme valmistanud ettevõttele. Hullemgi veel, mitmel juhul ei lubatud uurida infoturbeekspertidel isegi seadmete toimimist võimalike ohtude avastamiseks.
Selle keeluga püüti muu hulgas takistada süsteemi talitluse tundmaõppimist, et potentsiaalselt vältida teabe levikut kuidas mööda hiilida sellesse loodud kopeerimist või kasutust limiteerivaid meetmeid. Tegelikkuses osutus kaitse pigem konkurentsist tuleneva kiirustamise ja säästlikkuse tulemusel sündinud vigase tarkvara varjamisürituseks.
Tarkvara sisaldavatele toodetele ulatuv koopiaõigus takistas ka innovatsiooni, keelates huvilistel nimetatud seadme täiustamise, modifitseerimise või sellele mõne uue rakendusviisi leiutamise. Paraku ei luba värske koopiaõiguse muutus seda endiselt, võimaldades seadmeid muuta vaid remondi eesmärgil. Aga vähemalt leidis aset muutus kasulikus suunas, tõdeb elektroonikaseadmete omamise vabadust suurendanud protsessi taga olnud Electronic Frontier Foundation.
Probleemi teravik puudutab arusaadavalt ameeriklasi, kus kaitseb seadmete tootjaid Digitaalne Milleeniumi Koopiaõiguse Seadus ehk DMCA. Sama loogika varjundeid kohtame aga mujalgi maailmas, sealhulgas Euroopas. Olgu näiteks farmerid, kelle töö kulgeb põldudel ja lautades ning keda iseloomustab taibukus ning valmidus lahendada probleeme koha peal. Taolise raske töö kõrvalproduktiks on mitmesugused seadmete purunemised ja pisikesed argisemad probleemid, mille lahendus on leidlikkuse ja olemasolevate seadmete kombineerimise taga.
Samal ajal püüavad USA traktorite tootjad hoida DMCA seaduse abil kasutajad oma toodete ja teenuste kasutajatena. Olukorda iseloomustab mõnda aega kestnud vägikaika vedamine, milles takistab traktorivalmistaja John Deere traktori tarkvara abil igasuguse iseseisva remonditöö. Nii peab näiteks põllumees panema isegi pisiveaga traktori treilerile ning vedama selle hoolduseks mitmesaja kilomeetri taha, kaotades hulganisti raha ja aega. Võib ka vastupidi, nii et firmaesindaja sõidab ise kohale ja parandab vea farmis. Suured kulud kaasnevad aga ka selle alternatiiviga.
Olukorrale lahenduse otsimisel pöördusid farmerid abi saamiseks häkkerite poole, kes asusid mugavdama traktorite tarkvara vajalikus suunas. Peagi hakkas ameerika põllupidajate seas levima Ukrainas loodud tarkvara. Vastusammuna nõudis John Deere, et farmerid kirjutaksid alla lepingule, milles kohustuvad kasutama vaid firma teenuseid ega kaeba neid toodangu seisakute tõttu kohtusse. Analoogne võitlus käib sõltumatute autoremondi töökodade ja margi hoolduseks litsentseeritud ettevõtete vahel.
Sarnases võtmes näite leiab Apple'i juhtumist, milles nõudis ametlik teenus uue põlvkonna sülearvuti remondi eest 1200 dollarit. Kliendile põhjendati kulu seoses mitmesuguste väljavahetamist nõudvate komponentidega. Seekord oli kliendile taibukusest kasu, sest kõlanud jutus märkas ta eksitavat väidet graafikakaardi kohta. Tema mudeli puhul oli see vale. Ta võttis arvuti ja läks sellega iseseisva remondimehe juurde, kes avastas seadmest kahe signaali juhtiva kontakti kulumise. Remondi maksumus – 35 dollarit.
Euroopa Liidus valmistatakse samuti ette remondiõigusi laiendavat seadust. See pikendaks seadmete kasutusiga, hoiaks kokku loodusressursse, suurendaks remondi töökodades tööhõivet ja vähendaks loodusesse jõudvat elektroonikasaastet. Mõneti mõistetavalt seadmete tootjad seda visiooni ei jaga.
Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: "Portaal"