Kristjan Port: miks keegi sind lugeda ei taha?
Kirjanikul Steven Pressfieldil on meie ajastule sobilik õpetus. See kõlab umbes nii: keegi ei taha lugeda sinu asja. See viimane sõna on tammsaarelikult roppjõulisem, aga mõte on suuremas osas edasi antud.
Seda „sinu asja“ ei taha lugeda ei sinu koer ega isegi mitte sinu ema. Nad ei hooli sinu ühevaatuselisest etendusest ega sinu Facebooki lehest. Põhjus pole mitte selles, et keegi on õel või julm. Neil pole lihtsalt aega. Aeg on tõesti muutunud kalliks. Igal aastal kirjastatakse maailmas lugematul hulk raamatuid. Pelgalt Ühendriikides valmib kuni miljon uut raamatut. Suurema osa trükivalgust näinud raamatute saatuseks on jääda lugemata.
Kui müüginumbrid ületavad 250 ühikut aastas, võib öelda, et raamatut müüdi rohkem kui keskmiselt. Kogu mõttelise elutsükli jooksul müüakse keskmisest raamatust 3000 koopiat. Kuid see periood võib olla ajaliselt väga pikk. USA turule ilmuvatest raamatutest on kaks kolmandikku välja antud autorite omal jõul. Raamatukesel on vähem kui üheprotsendiline tõenäosus jõuda mõne poe riiulile, kuna sama koha eest võistlevad ja võitlevad sajad teised värsked raamatud.
Järelikult ei tasu raamatu kirjutamine end tavaliselt ära. Vähemalt mitte igapäevase leiva andjana suurele enamusele. Mõistatav, miks on raamatute kirjastamise üldmaht langustrendis. Võiks arvata, et digitaalne ajastu aitab raamatute levikule kaasa. Osaliselt on see tõesti nii, aga teisalt ei too digitaalne ajastu kellelegi aega juurde. Pigem vastupidi ja inimesed leiavad lugemise jaoks üha vähem aega. Seetõttu loob modernne aeg paradoksi suurest valikust, mida ei suuda keegi tarbida.
Ent ometi loevad inimesed midagi. Kuidas õnnestub mõnel valitud tekstil saada nii defitsiitse tähelepanu osaliseks? Oma osa on õnnel. Enam kui pooltel lugemisse võetud raamatutest jäävad enneaegse lugemissisu otsasaamise tõttu tagumised lehed lahti murdmata. Järelikult ei olnud sisu nii huvitav, et lugemise energiakulu oleks end õigustanud. Kuid on ka päriselt häid raamatuid. Halb õnn jätab neistki osa lugemisepimedusse.
Algoritmide ja filtrite ajastule omaselt otsitakse ka selles valdkonnas optimeerimise võimalusi. Üheks selliseks on allutada väljaantud raamatud põhjalikule analüüsile, et selgitada välja kõige lugemisväärilisemad teosed. Allen Riddell Dartmouthi kolledžist mõtles välja skeemi raamatute heinakuhjast parimate nõela-kandidaatide leidmiseks. Raamatusoovituste algoritm lähtub kahest andmebaasist. Üks on Pennsylvania ülikooli koopiaõiguste alt vabanenud umbes miljoni raamatu elektrooniline kogu. Teine on Vikipeedia.
Sellest avalikust teabekogust sorteeris ta välja kõik ingliskeelsed kirjanikud. Tõenäoliselt on seal kirjas iga vähemalt kulutatud tinti väärt sulesepp. Riddelli loodud tarkvara uurib iga kirjaniku kohta kirjapandut, muuhulgas seda, kui pikk oli temast kirjutatud artikkel, kui vana see on, kui tihti seda loetakse, millal tehti viimane sisumuudatus jne. Seejärel püüab masin leida seose artikli kvaliteeditunnuste ja kirjaniku loomingu saadavuse vahel.
Analüüsi tulemusel sündis koopiatasudeta ehk tasuta loetava enam kui miljoni ingliskeelse kirjandustöö hindamissüsteem. Põhimõtteliselt polnud suureks tööks vaja moodustada ühtegi komisjoni ega vaielda ning solvuda ühelgi eksperdil.
Tänu Vikipeedia sisule õpib raamatute headust mõõtev tarkvara eristada ajastu jaoks olulisi teemasid ning oskab anda igale aastale raamatute soovitusliku edetabelikoha. Juba olemasolevate erinevate sajandi, dekaadi, riigi, kirjastuse või muu tunnuse põhjal koostatud edetabelitega võrreldes suutis Riddelli algoritm tuua esile praktiliselt kõik olulised teosed. Samuti oskas masin näidata, kui mõni väärt teos on jäänud oodatud tähelepanuta. Edetabeleid koostavad ju kõigest inimesed.
Seega on olemas miljoni ingliskeelse raamatu unikaalne soovitussüsteem, kusjuures kõik raamatud on tasuta. Nimekiri uueneb järjepidevalt vastavalt uute raamatute koopiaõiguste alt vabanemisele. Kõigest hoolimata on vist Steven Pressfieldil kahjuks õigus – sinu koer ega ema ei taha lugeda ka kõige paremat raamatut, sest tal pole aega.
Igal argipäeval võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: Portaal