Järelturg on selleks korraks päästetud ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Michele Solmi/Creative COmmons
Michele Solmi/Creative COmmons
Kristjan Port

Aeg on meelde tuletada lõppenud aasta oktoobris pooleli jäänud põnevuslugu. Põnevus oli seotud võimalusega, et vähemalt Ühendriikides ei tohi enam müüa järelturul kunagi varem poest ostetud kaupa. Jutt käib second-hand müügist, olgu selleks kotid, autod või raamatud ja kõik ülejäänud asjad. Ajal, kui uuskasutus on päeva norm ja näiliselt on kehtinud igale ühele õigus oma raha eest hangitud eraomandile, tundus taoline areng uskumatuna. Aga kahjuks oli see tõsi.


Lugu sai alguse pärast 1997. aastat, kui tailane Supap Kirtsaeng asus õppima Cornelli ülikooli. Tavaliselt nõutakse üliõpilastelt erinevate õppevahendite ise hankimist ja õppekirjanduse tootjad kasutavad seda olukorda üpriski kurjalt ära. Keda natukenegi huvitab leiab online-raamatupoodidest, kui palju maksavad erinevate erialade ingliskeelsedõpikud ja käsiraamatud.


Pole siis ime, et USA üliõpilaste laenukoormus ületas paari aasta eest triljoni dollari piiri. Olgu võrdluseks toodud USA’s välja antud ülipopulaarsed krediitkaardilaenud. Nende kogusumma oli aasta eest „kõigest“ 798 miljardit dollarit. Pole siis ime, et iga viienda-kuuenda üliõpilase võetud laenu tagasimaksel on tõsiseid, vähemalt kolmekuulise viitega makseraskuseid.


Samuti pole ime, kui üliõpilased hoiavad enda raamatuid korras ja müüvad need pärast õpinguid edasi, et osa kuludest tagasi saada. Lisaks teevad nad kõik, et leida ise võimalikult odavaid raamatuid. Siin tuli appi Supap Kirtsaeng, kes märkas, et osa õpikuid on tema kodumaal odavamad. Ta võis Tais osta mõne kirjastuse raamatuid murdosa hinnaga, kui sama raamatu eest oleks pidanud tasuma kirjastuse kodumaal, Ühendriikides. Noormees palus sugulastel vajalikud raamatud kodumaal välja osta ja talle saata. Idee toimis ja Supap Kirtsaeng hakkas peagi eBay kaudu õpikuid müüma ka teistele üliõpilastele.


Kirjastus Wiley’le see skeem ei meeldinud ja nad kaebasid noore raamatuäri pidaja kohtusse. Nende hinnangul oli üliõpilane Kirtsaeng teeninud 1,2 miljonit dollarit ja kirjastus soovis need 1,2 miljonit endale. Kirjastus tunnistas, et nad müüvadki oma kaupa välismaal odavamalt, aga see on nende õigus. Samas ei pidanud nad õigeks, et keegi teine asub ilma loata nende kaubaga koduturul kauplema.


Supap Kirtsaeng kaitses ennast sada aastat vana esmamüügi doktriiniga, mille järgi koopiaõigus kehtib ainult kauba esimese ostu-müügi korraldamisel ja seda võib kirjastus reguleerida. Ent kui oled endale midagi ostnud, võid seda juba ise oma kaubana edasi müüa.


Madalama astme kohtud asusid kirjastuse poolele, tõlgendades seadust nii, et esmamüügi doktriin kehtib ainult USA’s toodetud kaupadele ja välismaise kaubaga järelkauplemisel peab küsima valmistaja käest luba. Loomulikult polnud noor raamatumüüja sellist luba küsinud ja 'asi ants'. Supap Kirtsaeng ei andnud alla ja nõudis küsimuses ülemkohtu arvamust.


Seda soovisid väga paljud inimesed, sest taolise seadusmõjuga kohtulahendi püsimajäämisel ei saaks USA’s müüa välismaiseid autosid ilma autovalmistaja loata. Mida viimane võibolla ei tahakski anda, sest ta saab nii turgu paremini kontrollida. Ja ega jutt käiks vaid autodest ja raamatutest. Praktiliselt saaks selle kohtulahendiga muuta edasimüümiskõlbmatuks olulise osa kaupadest.


Häälteenamusega 6-3 otsustas (.pdf) USA ülemkohus lõppenud teisipäeval, et valmistajal on õigus ainult esimese müügi kontrollimiseks. Edaspidi kuulub kaup selle ostjale, kes võib sellega teha igasuguseid mõistlikke tegusid, kaasaarvatud uuele omanikule edasimüümine. Nagu öeldud, selline õigus onseadusena kehtinud 100 aastat, aga suured korporatsioonid kasutavad rahajõudu terroriseerides indiviide kuluka kohtuprotsessiga lootuses, et nad ei vea välja. Seekord siiski vedas.

Igal argipäeval võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

 

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: