Reportaaž doktoritöö kaitsmiselt: millised geenid aitavad tihasel ellu jääda ({{commentsTotal}})

Selline on doktoritöö kaitsmise avaslaid.
Selline on doktoritöö kaitsmise avaslaid. Autor/allikas: Killu Timm

Täna kell 10.15 kaitseb Tartu Ülikooli zooloogia osakonnas Killu Timm doktoritööd, mis keskendub küsimusele, kas varasemalt uuritud nii inimese kui imetajate ärevust, uurivat käitumist või riskijulgust mõjutavad geenid teevad seda ka lindudel.

Teades käitumist mõjutavaid geene on võimalik keskenduda seostele, mis kujundavad käitumisvastuseid. See omakorda aitab mõista kohanemisedukust nii tihastel, inimestel kui ka muudel loomaliikidel. Näiteks teame inimese ärevushäirete tekkimist, depressiooni, skisofreenia avaldumist ja kalduvust suitsiidsele käitumisele mõjutavad mitmed geenipiirkonnad. Kuid ka loomade käitumise geneetilisest taustast on nii mõndagi teada.

---

See tunne kui sulle öeldakse, et oled saanud doktorikraadi. Autor: Marko Mägi

12.25 Otsus on langenud – Eestis on tänasest üks doktorikraadiga inimene juures. Õnnesoovid blogija poolt!

12.16 Saan koheselt Killul nööbist ja küsin spordireporteri küsimuse: "Kuidas tunne on?" Vastus: "Mine metsa, Mäx," mida ilmselt tuleb tõlgendada, et kõik läks kenasti.

12.14 Nüüd on ristküsitlus läbi, doktorant Killu Timm saab õiguse tänusõnadeks. Komisjon lahkub salajasele koosolekut, et arutada ta edasist saatust – kas temast saab Doctor of Philosophy (PhD) või jääb ta magistriks.

12.13 Rumal küsimus (küsija enda sõnad): kas erineva isiksusega rasvatihased söövad erinevaid röövikuid – on ju karvaseid röövikuid ja siledamaid, keda on märksa kergem süüa. Kuid vastus jääb õhku.

12.09 Paistab, et kaitsmiskomisjon on lõpetanud, kuid see ei ole veel lõpp – jäänud on küsimused auditooriumist. Auditooriumi tagumisest reast kostub muhe "YES", mis tähendab, et Killu "piinad" jätkuvad.

12.04 Kas Killu suudab öelda, kui palju on erineva isiksusega rasvatihaseid? Ei, loomulikult mitte, sest vastust ei tea keegi. Küll aga selgitab Killu isiksuse mõõtmise üldprintsiipe. Küsijat huvitab, kas tihased on ka intelligentsed linnud? Oi, kuidas tahaks ise siinkohal püsti tõusta ja vastata.

11.59 Auditooriumis on tunda pingelangust. Või on see väsimus – eks ole juba hulk aega arutletud ja kuna auditooriumi toolid on kõvad, siis… Aga küsitlemine jätkub kõigele vaatamata.

11.56 Oluline küsimus: kuidas oleks õige mõõta isiksuse omadusi, sest isendi käitumine teatud ajahetkel võib sõltuda paljudest asjadest? Kas Killul on olemas lahendus? Ei, head lahendust Killul ei ole, kuid aus ülestunnistus teeb talle igati au, sest see ongi väga-väga keeruline metoodiline probleem, millega murravad piike teadlased kõikjal maailmas.

Uuringus osalenud rasvatihane pesal. Autor: Marko Mägi

11.51 Lihtne küsimus: kui palju on geene (publik muheleb)? Tegelikult mõtleb küsija, kui palju on selliseid, mis seostuvad rasvatihase käitumisega. Vastus on, et umbes 15, vähemalt hetkel, kuid DRD4 ja SERT on neist mõjusamad ja loomulikult ka enim uuritud. Samas ei ole välistatud, et äkki juba homme avastatakse veel mõni. Selles ju teaduse võlu ongi – iga päev võib tuua uusi teadmisi.

11.48 Küsitakse, mida mõtles Killu oma eksperimentides linnu käitumise muutusena. Esimene selgitus on, et mõõdupuuna kasutati ajalist viivitust käitumise muutuses, kuid lõpuks jõutakse järelduseni, et käitumine ja selle tõlgendamine on keeruline. Vahepeal teeb küsija näitlikult ehmatava liigutuse väljendamaks isendi (eeldatavalt tihase) ehmumist – ehmuvad lähimad istujad, teised naeravad…

11.41 Kohe tuleb terav küsimus: mis on kohasus ehk fitness, mis on selle komponendid ja kuidas see seostub SERT geeniga? Vastus tuleb, kuid küsija ei ole vastusega vist päris rahul, sest küsimus jätkub ja samamoodi ka Killu selgitused. Aga lõpuks vist jõutakse kokkuleppele ja küsimuse järg antakse järgmisele. Ei siiski mitte. Käiks justkui pingpongimäng, kus küsimust põrgatatakse teineteisele.

11.40 Oponent lõpetas, kuid see ei ole veel Killu pääsemine, sest nüüd küsivad küsimusi kaitsmiskomisjoni liikmed.

11.39 Lindude toitumine on oluline teema. Oponent toob näite, et jahedates oludes võtavad rasvatihased enne ööd kaks grammi juurde. Lind ise kaalub umbes 20 grammi, seega tõuseb ta kehakaal lühikese ajaga 10%. Keskmise inimese puhul tähendaks see 6-7 kg juurde võtmist ühe õhtuga – kas teie suudaks sellise kõhutäiega magada? Aga tihane suudab.

11.32 Arutletakse teemal: kui "koletud" kiskjad on rähnid – kas nad ikka söövad tihasepoegi, kas äkki on ainult mõned üksikud rähnid sellised, kes tihaste pesakaste käivad rüüstamas. Oponendi sõnul läks temal ühel puhul aega mitu aastat, et veenduda suur-kirjurähni pahategudes. Killu filmis aga pesi ja seepärast on tal olemas suur hulk videotõestusi.

Rähni puretud pesakast. Suur kirjurähnile on pesakastis siutsuvad rasvatihasepojad maiuspalaks, seepärast ei pea nad paljuks pesakasti auk toksida. 

11.30 Oponent: "Lugesin ühte lauset kolm korda, kuid ma ei saanud sellest ikkagi aru. Seega jätame selle kõrvale." Auditoorium muheleb.

11.25 Nüüd pannakse proovile Killu teadmised rasvatihase ökoloogiast: mis saab poegadest, kes surevad pesas ühepäevaselt? – Vastus: ühepäevased surnud pojad visatakse sageli vanalindude poolt pesast välja ja neid ei pruugi uurijad märgata – seega on oht näiteks koorunud poegade arvu määramisel eksida.

11.21 Jõutakse tõdemusele, et võrrelda saab, kuid on palju asju mida tuleks võrdlemisel silmas pidada, eelkõige geneetikast tulenevaid eripärasid.

11.20 Arutelus on kuulda üha sagedamini Kilingi-Nõmmet ja õigustatult, sest andmed olid ju sealt kogutud. Kuid doktoritöösse olid kaasatud ka Tartu tihased ja seepärast võtab oponent jutuks kahe erineva populatsiooni võrdlemise – kas on korrektne neid võrrelda või mitte?

11.15 Oleme jällegi ringiga Hardy-Weinbergi juures tagasi, arutatakse geenide aheldumise teemal. Oponendi laual oleva doktoritöö avatuse järgi võiks arvata, et esimene kolmandik arutelust on edukalt läbitud.

11.14 No nii, paistab et publik ei suuda geenispetsiifiliste aruteludega sammu pidada, üha enam inimesi on kummardunud nutitelefonide kohale – loodetavasti loevad meie blogi. Elevust tekitab auditooriumis kaikuv telefon – süüdistada ei ole kedagi, sest telefone ei palutud ju välja lülitada.

Noored, ühepäevased pojad manguvad toitu, kuid selle käitumise järgi ei saa veel öelda, kas neist kasvavad julged või tagasihoidlikud linnud. Vastuse võib anda geeniproov. 

11.07 Elupaikade toidurohkus, poegade kasvutingimused, metoodilised küsimused lindude püüdmise, mõõtmise ja käsitlemise kohta – küsimusi tuleb lakkamatu voona, kuid Killu on ise välitööd teinuna kõigega enam-vähem kursis. Oponent on vastustega rahul, kuid lisab igal võimalikul juhul omapoolseid kommentaare.

11.02 Järgnevat teemat käsitledes vabandab oponent ette, kui keegi sellest end puudutatuna tunneb – emaste ja isaste erinevuste käsitlemine võib mõnel puhul teatud huvigruppe teravamalt puudutada. Kuid et tegu on zooloogilise uuringuga, siis ei kostu protestihääli ning emased ja isased tihased võetakse letti.

10.57 Üksipulgi, lehekülg lehekülje järel, lahkab oponent Killu doktoritööd. Küsimusi tuleb nii statistikast kui geneetikast. On hetki, mil Killu peab võtma väikese mõttepausi – kas tõesti on leitud tema nõrk koht? Kuid ei, paus oli vajalik mõtete kogumiseks. Seni on ta suutnud suuremaid karisid vältida.

10.55 Oponendi küsimus, kuidas saab valik olla juhuslik, paneb kaitsmiskomisjoni liikmed muhelema, sest eks siin ole oma loogika – kui on valik, siis kuidas saab olla kindel selle juhuslikkuses. Aga Killule on see küsimus kui hane selga vesi, või õigemini tihase selga vesi.

10.49 Arutelu on elav, sest Arie kogemustepagasis on Hollandi väikesaare 50 aastane tihaste uurimise kogemus, kuid see ei tähenda, et Killu vastustega hätta jääks – sugugi mitte. Jututeemad keerlevad nii äädikakärbeste kui ka Hardy-Weinbergi võrrandi ja alleelide tasakaalulisuse ümber.

Aeg on oma teadmised proovile panna diskussioonis oponendiga. Autor: Marko Mägi

10.44 Killu kokkuvõte käis kiirelt ja nüüd on aeg asuda tööle oponendil, kelleks on Arie van Noordwijk Hollandist – tõeline tihaseguru, kelle kogemus tihastega on kindlasti suurem, kui Killul ja tema juhendajal kokku.

10.40 Madalaim verest mõõdetud stressihormooni tase oli DRD4 geeni erinevate lõikudega isenditel. Uudsele objektile (roosale karbile) lähenesid nad varem ja sagedamini ning vabastamisel tegid nad hoiatushüüde aktiivsemalt. Madal stressihormooni tase viitab, et need tihased võiks stressiolukorras paremini hakkama saada.

Kaitsmiskomisjon ja kaitsja, Killu Timm. Autor: Marko Mägi10.39 Kiirelt jõuame peatuda ka tulemustel: Nii DRD4 kui SERT geen on Eesti rasvatihastel polümorfsed, st geenipiirkonnad varieeruvad isendite vahel. DRD4 geen mõjutas isaslindude uurivat käitumist nii pesitsusajal vabas looduses kui ka aviaariumis.

10.38 Auditoorium vaatab ja kuulab pingsalt, sest midagi ei tohi kõrvust mööda lasta, muidu ei suuda hiljem ree peal püsida.

Doktoritöö kaitsmise auditooriumi pool. Ühel hetkel hakkavad ka nemad kaitsjalt küsimusi küsima. Autor: Marko Mägi

10.32 Uuringu jaoks filmis Killu rasvatihaste pesapoegade toitmist Edela-Eestis Kilingi-Nõmme uurimisalal, kus Tartu Ülikooli linnuökoloogid on metsavärvuliste pesitsust ja käitumist uurinud üle 25 aasta. Jälgiti nii tavalist toitmissagedust kui ka hinnati uudsest objektist (roosast karbist) tingitud toitmispausi pikkust.

Sarnane katse tehti ka kontrollitud tingimustes enne pesitsust, et välistada keskkonnast tulenevad mõjutusi. Lisaks hinnati pesakastis hauduva emaslinnu käitumist kiskjarünnaku (suur-kirjurähni) korral ning vanalindude käitumist pesakasti paigutatud lõksu jäädes (tugev stressiolukord).

Aviaariumis uuriti rasvatihaste käitumist uudses keskkonnas ja uudse objekti (roosa karp) pelgust. Autor: Killu Timm

10.29 SERT geeni on rohkelt uuritud seoses inimese käitumishäiretega, kuid see seostub ka teiste imetajate ärevuskäitumisega. Lindudel on seda geeni uuritud veel võrdlemisi vähe, kuid on teada, et geen mõjutab lindude impulsiivsust ning reaktsiooni uudsele objektile või olukorrale. Killu uurimistöö keskendus eelkõige SERT geeni ja käitumise vahelistele seostele lindude loomuomases keskkonnas.

10.26 On teada, et DRD4 geen mõjutab rasvatihase ja primaatide uurivat käitumist, koerte impulsiivsust ning hiirte hüperaktiivsust. Rasvatihase DRD4 geeni ja käitumise vaheline seos võib sõltuda aga uuritud populatsioonist, seepärast uuris Killu geeni mõju avaldumist erinevates keskkondades - nii metsas kui ka tehistingimustes aviaariumis.

10.24 Killu annab ülevaate, milliste füsioloogiliste mehhanismide kaudu kontrollivad geenid käitumist. Täpsemalt keskendus ta oma uuringus kahele geenile DRD4 ja SERT geen.

10.15 Auditoorium sumiseb, kuid vaikib viisakalt kaitsmist juhatava Raivo Männi tõustes. Esmalt tutvustatakse protseduurireegleid. Seejärel antakse sõna Killule oma doktoritöö põhitulemuste tutvustamiseks.

9.45 Esimesed huvilised kogunevad auditooriumi. Õhus on tunda pinget, sisenevad esimesed kaitsmiskomisjoni liikmed, suured kohvikruusid käes – ilmselt on oodata pikka ja põnevat kaitsmist.

Toimetaja: Randel Kreitsberg, Tartu Ülikool



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: