7 vaba kohta Teaduste Akadeemias. Mida uurivad 20 akadeemikukandidaati? ({{commentsTotal}})

Eesti Teaduste Akadeemia üldkogul 2018. aasta suvel.
Eesti Teaduste Akadeemia üldkogul 2018. aasta suvel. Autor/allikas: Asko Foto/Eesti Teaduste Akadeemia

Eesti Teaduste Akadeemia valib 5. detsembril uusi akadeemikuid. ERR Novaatorilt on päritud, millega akadeemikute kandidaadid tegelevad ning mida üldse akadeemik teeb. Püüame neile küsimustele vastata.

Akadeemikute ülesanne on anda ühiskonnas nõu teadusuuirnguteks ning teaduspõhiseks otsustamiseks. Samuti aitavad akadeemikud korraldada uuringuid ning ühtlasi teevad viimastel aastatel palju teaduse populariseerimiseks.

Akadeemikud esindavad kõiki Eesti teadusvaldkondi ning see staatus on eluaegne. Kui mõnes valdkonnas peaks mõni akadeemik lahkuma igavestele teadusaasadele, valitakse tema asemele uus, kuid võidakse valida ka varem, kui näiteks konkreetse valdkonna akadeemikud on juba eakad ega suuda oma valdkonda piisavalt aktiivselt esindada.

Akadeemikutele on ette nähtud ka tasu, mis jagatakse võrdselt kõigi akadeemikute vahel ning see on paarisaja euro lähedal.

Praegu on Akadeemias 72 akadeemikut ja 20 välisliiget. 72 akadeemiku hulgas on vaid neli naisteadlast.                 

Nüüd on aeg valida akadeemikuid juurde ning Akadeemia juhatus registreeris seitsmele kohale 20 kandidaati kelle kohta esitasid Akadeemia osakonnad esildised.

Täppisteaduste alal on 1 koht ja 4 kandidaati

Els Heinsalu, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi (KBFI) vanemteadur, tegeleb matemaatilise ja üldise teoreetilise füüsika ja mehaanikaga. Ta tegeleb ka komplekssüsteemidega, milles kasutab ökoloogiast inspireeritud mudeleid, keelte dünaamikat ja majandusfüüsikat. Pikemaks ülevaateks soovitame lugeda persoonilugu Els Heinsaluga.

Jaan Janno, Tallinna Tehnikaülikooli rakendusmatemaatika professor ja matemaatika osakonna juhataja tegeleb pöördülesannetega integro-diferentsiaalvõrranditele ja nendega seotud konvolutsioontüüpi mittelineaarsete integraalvõrranditega. Lisaks on tema uurimisvaldkond pöördülesanded mikrostruktuuriga materjalide omaduste määramiseks. Pisut enam saab tema käimasoleva uurimisprojekti kohta teada ETISest.

Marco Kirm, Tartu Ülikooli eksperimentaalfüüsika professor, uurib Laia keelutsooniga materjalide kiiritusfüüsikat. Lisaks tegeleb ta haruldaste muldmetallide ioonidel põhinevate optiliste materjalide uurimisega.

Toomas Rõõm, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi juhtivteadur, uurib tahke aine elektroonilist struktuuri, elektrilisi, magnetilisi ja optilisi omadusi. Muu hulgas on ta koos kolleegidega katsetanud näiteks seda, kuidas kerakujulise süsinikumolekuli sisse panna lõksu teise aine molekule, et siis täpsemalt uurida lõksustatud aine omadusi. Selle kohta saab pikemalt vaadata loost "Füüsikud uurivad "jalgpalli" sees ainete uusi omadusi".  

Inseneriteaduste alal on 1 koht ja 3 kandidaati

Mario Kadastik, KBFI vanemteadur ja asedirektor, on viimastel aastatel eest vedanud teadus-arendus- ja õppealast koostööd Euroopa Tuumauuringute Keskuse ehk CERNiga. Tema uurib kõrge energiaga osakeste füüsikat. Tema teadustööd kajastas ERR tänavu juunis: "Kahte raskeimat elementaarosakest nähti omavahel suhtlemas"

Jarek Kurnitski, Tallinna Tehnikaülikooli hoonete energiatõhususe ja sisekliima professor ja Aalto Ülikooli dotsent, in teadlane, kes teab ja veab eest kõike, mis on Eestis seotud energia- ja ressursitõhusa ehitusega. Oma teadustöös katsetab ta, kuidas ehitada liginullenergiahooneid ning kuidas renoveerida vanu maju mitte ainult energiatõhusateks, vaid suisa liginullenergiahooneteks. Tema teadustööd kajastas ETV teadussaade "Uudishimu tippkeskus" mullu sügisel: "TTÜ teadlaste väljakutse: teha vanast paneelmajast liginullenergia maja"

Jaan Raik on Tallinna Tehnikaülikooli arvutisüsteemide verifitseerimise tenuuriprofessor ja arvutisüsteemide instituudi usaldusväärsete arvutisüsteemide keskuse juht. Ta uurib arvutisüsteemide usaldusväärsust ning seda, kuidas digitaalsüsteeme testida ja siluda.

Geoloogia alal on 1 koht, kandidaate on samuti 1

Kalle Kirsimäe, Tartu Ülikooli geoloogia ja mineraloogia professor, uurib kuidas näiteks kaevandus- ja energiatööstuse jääke saaks keskkonnatehnoloogias ära kasutada. ETV teadussaatele "Uudishimu tippkeskus" rääkis ta, kuidas võiks kõige paremini kasutada põlevkivituhk, mis praegu on lihtsalt jääde. Lisaks oli Kirsimäe rahvusvahelise uurimisgrupi eestvedaja ning nad uurisid Maa vanimaid teadaolevaid, kahe miljardi aasta vanuseid soolalademeid, mis avastati sügavpuurimisel Karjalas, Venemaal. Ligi kolme kilomeetri sügavusele mattunud settekivimite analüüs aitab kirjeldada kunagisi planeedi esimesi ookeane ning hapnikurikka atmosfääri teket. Pikemalt saab sellest lugeda artiklist "Maa vanimad soolad jutustavad loo hapnikulise atmosfääri tekkimisest"

Ökotoksikoloogia alal on 1 koht ja 1 kandidaat

Anne Kahru, KBFI juhtivteadur, on juba pragu Eesti Teaduste Akadeemia uurija-professor. Anne Kahru uurib ökotoksikoloogiat ehk seda, kuidas erinevad meid ümbritsevas keskkonnas olevad ained võivad inimese tervist ja muud elusloodust mõjutada. Professor Kahru oli akadeemikukandidaat ka kahe aasta eest, mil ERR Novaator tegi temaga persooniintervjuu: "Intervjuu. Anne Kahru: Eestis peaks valima akadeemikuid ''kardina tagant''

Inimgeograafia alal 1 koht, 2 kandidaati

Hannes Palang, Tallinna Ülikooli inimgeograafia professor, uurib Eesti ja muu maailma kultuurmaastikes toimivaid inimprotsesse rõhuasetusega nende ajaloole, planeerimisele ja erinevate huvigruppide rollile maastike kujundamises ja tõlgendamises.

Tiit Tammaru, Tartu Ülikooli linna- ja rahvastikugeograafia professor, uurib tänapäeval väga aktuaalset teemat: inimeste rännet ja segregatsiooni Euroopa linnades. Näiteks oskab tema vastata küsimusele, miks eesti ja vene kogukond Lasnamäel päriselt ei lõimu või eesti ja vene laste ning noorte vahel on "tarad". Neil teemadel rääkis ta ka mullu ETV teadussaates "Uudishimu tippkeskus".  

Kultuuriteaduste alal on 1 koht, 6 kandidaati

Kristin Kuutma, Tartu Ülikooli kultuuriteaduste professor, uurib kultuurilooliste sümbolite kujunemist ja taasesitamist. Samuti uurib ta pärimuskultuuri ja sotsiaalseid protsesse üleilmses kontekstis.

Mare Kõiva, Eesti Kirjandusmuuseumi juhtivteadur, Eesti-uuringute Tippkeskuse juhi ülesannetes, uurib tänapäevast rahvapärimust, näiteks online-folkloristikat, väljarändajate pärimuse erijooni, aga ka usundilise traditsiooni ilminguid tänapäeval.

Jaan Lahe, EELK usuteaduste instituudi erakorraline professor, uurib antiikaja kultuuri- ja usundilugu. Lisaks uurib ta usundeid Rooma keisririigis, näiteks idamaiseid kultusi, gnostitsismi ja varast kristlust.

Rein Raud, Tallinna Ülikooli Aasia uuringute ja üldise kultuuriloo professor, uurib aasia kultuuri- ja ideelugu ning jaapani klassikalist kirjandust ja filosoofiat.

Anu Realo, Tartu Ülikooli isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia professor, Warwicki Ülikooli kaasprofessor, oskab näiteks vastata küsimusele, kes on õige eestlane. Realo peamised uurimisteemad on isiksuse seadumused, emotsioonid, sotsiaalne kapital, väärtused ning subjektiivne heaolu. Tema hiljutised uurimistööd hõlmavad ka kultuuri ja geenide mõju isiksuse kujunemisele. Kolme aasta eest tegi ERR Novaator Anu Realoga persooniloo: "Tippteadlane Anu Realo: olen tippu jõudmiseks 10 000 tundi tööd teinud"

Peeter Torop, Tartu Ülikooli kultuurisemiootika professor, on kultuurisemiootik, kes lahendab tõlketeaduse ja tõlkeloo teoreetilisi probleeme.

Ühiskonna- ja riigiteaduste alal 1 koht, 3 kandidaati

Eiki Berg, Tartu Ülikooli rahvusvaheliste suhete teooria professor, uurib piire ja piiritlemise praktikaid ning analüüsib, kuidas mõõta suveräänsust ja legitiimsust.

Tiina Randma-Liiv, Tallinna Tehnikaülikooli halduspoliitika professor, uurib riigivalitsemise reforme, fiskaalkriisi mõju riigivalitsemisele ning valitsemist üleminekuriikides.

Ellu Saar, Tallinna Ülikooli sotsioloogia professor, uurib sotsiaalset kihistumist ning näiteks seda, mis seletab haridustee ja töökarjääri mõjutavaid protsesse, mis lõpuks jõuavad ebavõrdsusesse.  

Toimetaja: Marju Himma



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: