Teadlasedki on selle mõistatuse üle aastakümneid pead murdnud. Isegi kuulus füüsik Richard Feynman istus kord terve õhtu köögis ja murdis nii pead kui ka pakitäite kaupa tooreid spagette.

Mõistatuse lahendasid alles 2005. aastal Prantsuse füüsikud, kes said lahenduse eest ka Mittenoobli auhinna. Lahendus seisnes selles, et kui spagetti (või mistahes pikka peenikest varrast) mõlemast otsast ühtlaselt painutada, siis ühel hetkel läheb ta jah tõesti keskelt, kõige kumeramaks kaardunud koha pealt katki, kuid selle prõksu peale tekib tugev tagasilöök, paindelaine, mis murrab spageti või varda veel mujaltki puruks.

Nüüd aga on Ameerika teadlased avastanud võtte, kuidas spagett ikka niimoodi pooleks murda, et ta siiski just täpselt kaheks tükiks läheks. Nad ehitasid erilise spagetimurdmismasina, mis väänas enne painutamist spagetile veel ka väikese vindi sisse.

Pärast sadade spagettidega tehtud katseid selgus, et teatud kriitilise väändenurga korral murdubki spagett, kui teda väänamise järel ka hästi aegamööda painutada, ilusti kaheks tükiks.

Pole teada, mis auhinna Ronald Heisser ja ta kolleegid Massachusettsi Tehnikainstituudist oma avastuse eest saavad, ja kas üldse saavad, kuid kasu on sest Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes kirjeldatud kummalisest teadussaavutusest ikka: teame nüüd senisest veel paremini, kuidas mitmesugustesse varrasjastesse struktuuridesse praod võivad tekkida ja kuidas nende tekkimist vältida.