Kolm ettepanekut, kuidas Eestisse meelitada teadusmahukaid ettevõtteid ({{commentsTotal}})

Skeleton.
Skeleton. Autor/allikas: ERR

Eesti ei peaks püüdma vägisi edendada teaduspõhist arendustööd vihiku- ja õmblusvabrikute ning ülikoolide vahel, vaid võiks riiklikult luua toetava keskkonna kõrgtehnoloogiliste idufirmade arendamiseks, et neid üle maailma siia meelitada, leiab Skeleton Technologies asepresident Ants Vill.

Ants Vill tegi eile Teadus- ja Arendusnõukogus (TAN) ettekande riigi toetuste rollist ettevõtte arengus. Selles võrdles Eesti ja Saksamaa riigi toetuste jagamist kõrgtehnoloogilistele ettevõtetele energiasalvestite tootmisega tegeleva Skeleton Technologies näitel. Ta tõi välja mitu tegevust, mille osas Eesti võiks Saksamaast eeskuju võtta ning nende põhjal saab välja tuua kolm konkreetsemat ettepanekut tegevuseks.

Ehkki riigid on suuruse poolest võrreldamatud, siis leiab Vill, et kõrgtehnoloogiliste ettevõtete meelitamise mõttes konkureerivad riigid nii Euroopa Liidus kui ka üleilmselt. "Kui me vaatame Saksamaad, siis nad teevad ka väga tugevat lobitööd poliitilisel tasandil, et meelitada ettevõtet tulema just nende riiki," märkis Vill.

Saksamaal on näiteks olemas tööstusstrateegia, mille sarnast aga Eestis pole. Selle asemel on Eestis nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkonnad, mis on aga sedavõrd laiad, et selle alla võiks mahutada pea kõiki majandus- ja teadusvaldkondi. Saksamaa tööstusstrateegia on aga fokusseeritud, käsitleb küll samuti kolme, kuid kitsalt fokusseeritud ettevõtlusvaldkonda.

"Meie soovitus siin oleks vaadata globaalseid trende. Praegu üks globaalselt tugevamaid trende on elektrifitseerimine: elektriautod, taastuvenergia, mis sama moodi eeldab elektrisalvestite ja jõuelektroonika edasiarendust." Eesti tugevustena tõi Vill välja head teadmised täppisteadustes ja IT-s, mis iseenesest on oluline osa teadusmahuka arenduskeskkonna loomisest.

Taastuvenergiale üle minevas maailmas on oluline hakata ise arendama ning mitte jääda tehnoloogiatarbijaks, sedastas Vill ja lisas, et riigi roll innovatsiooni vedajana on oluline ning Saksamaa Energiewende riiklik strateegia on siinkohal hea näide. Projekt on toonud kaasa sektoripõhise globaalselt konkurentsivõimelise teadus- ja arenduskompetentsi tekke, tehnoloogia ja tööstuse arengu. See on võimaldanud luua 18 000 uut töökohta ning märkimisväärse ekspordikasvu tehnoloogiliselt seotud tööstusharudes.

Ettepanek: Kui nutika spetsialiseerumise valdkondi üle vaadatakse, tasuks seada üks ja konkreetne arendusvaldkond.

Liiga laiade spetsialiseerumisvaldkondade tõttu on ka Eesti toetusmeetmed üsna ühetaolised. Kuna need toetused on kõigile ühte moodi, siis on see toetus liiga väike, et katta kõrgtehnoloogilise ettevõtte reaalset finantsriski, selgitas Vill.

"Väikestel riikidel nagu Eesti on veelgi enam vaja fookust seada, sest sektoris edukas olemiseks on vaja saavutada kriitiline mass, muidu ei tule kaasa taseme tõusu, mida soovitakse toetusmeetmete ja poliitikate abil saavutada," arutles Vill.

"Need toetused, mis meil on, on orienteeritud hästi küpsetele toodetele, hästi küpsetele ettevõtetele. See aga tähendab, et kui sul ongi start-up tehnoloogiaettevõte, siis kuni täiesti töötavaks ettevõtteks saamiseni on toetus liiga väike. Ja kui sa juba oled seal kõrgemal küpsusastmel, siis see toetus enam otseselt väga vajalik ei ole," kirjeldas Vill.

Vill tõi välja ka ebakõla, mis laiutab Eesti tootmisettevõtete ning ülikoolide ja teadusasutuste vahel. Eestis on tegemist kergtööstusega ja suuremad ettevõtted tegelevad allhanke tootmisega. Viimane tähendab, et ettevõtted tulevad siia tootma odava tööjõu, turu- või tooraineläheduse tõttu ning (teaduspõhised) arendustegevused tehakse ära koduriigis.

"Kui võtta vihikuvabriku või õmblustööstuse näide, siis ükskõik kui tugev on see koostööle suunav meetmete komplekt, siis teadus on meil kõrgelt arenenud, mistõttu ei olegi pinda, kust vihikuvabrik või õmblusettevõte võiksid näiteks TTÜ teadlastega koostööd teha," näitlikustas Vill.

Ettepanek: Pole mõtet survestada Eesti kergetööstust tegema arendustööd koostöös teadusülikoolidega. Pigem tasub riiklikult mõelda selle peale, kuidas luua siia keskkond, mis toetaks start-upide ja tehnoloogiaettevõtete arendamist Eestis.

Teaduse võib tinglikult jagada alusteaduseks, rakendusteaduseks ja tootearenduseks. Ettevõtted tunnevad huvi rakendusteaduse ja tootearenduse vastu, kuid alusteadusesse investeerimine ei ole kindlasti ettevõtete peamine huvi.

Eestis laiutab praegu tühimik alusteaduse ja äriliselt motiveeritud ettevõtte vahel. Saksamaal on see sild loodud Fraunhoferi instituutidena, millega ka Skeleton Technologies koostööd teeb. Nendes instituutides on teadus- ja arendustegevus seotud tuluga, mida ettevõte saab konkreetset rakendusteaduse projekti ellu viies. "Seega instituudid ise on motiveeritud otsima ettevõtteid, mitte vastupidi."

Üle Saksamaa on 72 sellist instituuti, nende aastakäive on ligi kaks miljardit eurot ning seal töötab 23 000 erineva valdkonna ja taseme teadlast.

Ettepanek: Kuna Fraunhoferi instituute asub ka väljaspool Saksamaad, siis tasuks Eestil kaaluda, kuidas teha Fraunhoferi süsteemiga koostööd, selmet ise hakata algusest looma sellist ettevõtluse-teaduse sillana toimivat organisatsiooni, kuid kindlasti tasuks algusest peale mõelda, kuidas siduda sinna juurde ka Eesti baasteadlasi.

Mainitud sai juba Saksamaa poliitilise tasandi lobitööd, millega meelitatakse teadusmahukaid ettevõtteid. Lobitööd tehakse nii konverentsidel ja muudel sarnastel üritustel, kuid ka personaalselt. Skeleton Technologies'i tegevjuht Taavi Madiberk saab aegajalt päris otse telefonikõnesid, kus kutsutakse erinevate riiklike toetusmeetmete tutvustamisele.

Saksamaal vaatavad regiooni toetusi haldavad üksused konkreetse ettevõtte vajadused, kaalutakse strateegilist sobivust ning sellest lähtuvalt pakutakse toetusi, mis sobiksid just sellele ettevõttele, et nii meelitada ettevõtet oma piirkonda. Seegi on mõtte- ja õppimiskoht Eestile.  

Lisaks rõhutas Vill toetusmeetmete ja poliitikate kujundamisel ning nende määramisel olla otsustes julgemad: "Meie väikese riigi peamine eelis peaks olema kiirus ja paindlikkus, mis annavad võime globaalsetele trendidele adekvaatselt reageerida."


Eile arutas TAN, kuidas tuua teadus- ja ettevõtluspoliitika fookusesse senisest enam just erasektori teadus- ning arendustegevus ja mil viisil leevendada seda takistavaid kitsaskohti.

TAN otsustas, et uue teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse arengukava koostamisel peetakse oluliseks tootlikkuse ja lisandväärtuse suurendamist ning selle jaoks on vaja soodustada erasektori investeeringute kasvu.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning haridus- ja teadusministeerium asuvad koostama uut ühist arengukava, mis hakkaks kehtima pärast kehtivate strateegiate lõppu ehk alates aastast 2021. Kõigepealt pannakse kokku uue arengukava koostamise ettepanek.

Nõukogu pidas otstarbekaks tugevdada ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi võimekust ettevõtete tehnoloogilise arendustegevuse ja innovatsiooni suunamisel. Selleks tuleb järgmise riigi eelarvestrateegia koostamise raames kavandada ministeeriumile täiendavat raha.

Toimetaja: Marju Himma



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: