Katsed kinnitavad – moraalijüngritel on kehv mälu
PISA edetabeli tipus olevas Singapuris lahvatanud spikerdamisskandaali valguses on kohane meenutada, et tugev soodumus enda ebaeetilist käitumist unustada on katsete kohaselt isegi enda väitel laitmatu moraaliga inimestel, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.
Moraalsus kuuluvat sedavõrd lahutamatult inimese olemuse juurde, et tal on tugev soodumus pidada end ja näha end ka teiste silmade läbi moraalse isikuna. Isegi kui see ei pea paika, on sellisest kuvandist keeruline vabaneda. Iseäranis arvesse võttes, et aus kriitika enda suhtes oleks märk üllast moraalsusest.
Kui näiteks paluda inimestel meenutada oma elust häid ja halbu, eetilisi ja ebaeetilisi tegusid, ilmneb, et mälestused ebaeetilistest sammudest on võrreldes teist tüüpi mälestuskildudega vähem eredad. Paludes samadel inimestel meenutada lisaks oma elu ebaeetilistele ja eetilisele tegudele neile teadaolevate teiste isikute samal moel eristatud tegemisi, selgub taaskord, et oma halbade sammude mälestused on ähmasemad. Nii enda head kui ka võõraste head ja halvad teod meenuvad sarnase eredusega. Seega ei ole ebaeetiline tegu ise ähmane, sest teiste juures jääb see meelde. Ähmaseks muutub see meie enda puhul.
Eksperimenti võib edasi arendada näiteks raha peale mündi viskamise mängu vormis, milles on mängijal võimalus võita raha teiste petmisega. Küsides petjatelt paari nädala pärast meenutusi mängu kohta, ilmutab end taaskord juhtunu osas iseloomulik udusus. Samal ajal pole neil raskusi meenutada, mida sõid nad näiteks tolsamal päeval pärast mänguseeriat õhtueineks.
Tegemist on reaalsete katsete tulemustega. Tegelikkuses teostasid Princetoni ülikooli teadlased üheksa erinevat eksperimenti kokku 2109 vabatahtlikuga, saades küllaltki usutava kinnituse seigale inimese valivast mälust seoses oma moraalse käitumisega. Omaenda halbu tegusid ei taha mälu eriti detailselt registreerida. Aja jooksul kipuvad kiiremini kustuma needki mälestused, mis on ülestäheldatud. Uuringu autorid nimetavad nähtust ebaeetiliseks amneesiaks.
Autorite hinnangul põhjustab ebaeetiline amneesia halva käitumise kordumist. Juhtuma ei pea midagi suurt. Kuigi registreeritud ebaeetilise tegevuse tagajärjed tekitavad ühiskonnale miljonites ja isegi miljardites hinnatavat kahju, on enamike patud väheldased. Need juhtuvad, kui selleks avaneb soodne võimalus. Tänu valivale mälukaotusele säilib kogunenud küsitavate juhtumite kiuste inimestes kõigutamatu arusaam endast kui moraalsest ja õiglasest tüübist.
Võib-olla aitab kirjeldatud fenomen seletada, miks arstiks, kohtunikuks või õpetajaks saanud isikud on koolis spikerdanud. Sama on teinud ka kõikide ülejäänud erialade esindajad ärist poliitikani. Kuid vahest nimetatud kolme valdkonna puhul on küsimus moraali teemadel kontrastsem.
Ühendkuningriigis lahvatas hiljuti skandaal, milles kahtlustatakse tuhandeid õpetajaid eksamitel petmises. Mõne aasta eest tabas spikerdamise skandaal kuulsat Harvardi ülikooli, kusjuures tüssajate seas oli arvukalt juuratudengeid. Toona lahvatanud skandaali tõttu tärganud huvist kogutud andmed viitavad, et sõltumatult personaalsest edukusest või ülikooli renomeest on praktiliselt kõik üliõpilased enam-vähem sama tõenäolised spikerdajad.
Ekspertide arvamuse järgi on aastatega spikerdamine muutunud lihtsamaks. Seda on hakatud rohkem aktsepteerima. Tõenäoliselt on osa aktsepteerimise trendist seotud juba kirjeldatud ebaeetilise amneesiaga.
Kuid spikerdamise lihtsuse tagant leiab enamasti tehnoloogilise progressi. Näiteks käsitletakse hetkel maailma koolihariduse taset hindava PISA edetabeli tipus olevas Singapuris toimunud süsteemse spikerdamise juhtumit. Eksamikeskuse töötajad pakkusid Hiinast eksamineerimisele tulnutele raha eest teenust, mille käigus õpilane varustati peidetud mobiiltelefoni ja videokaamera ning naha värvi kõrva peidetava heliallikaga.
Õpilane maksis deposiitkontole 1000 dollarit, mille sai tagasi eksamil põrudes. Läbikukkumise tõenäosus oli väike, kuna varjatud kaameraga registreeritud eksamiküsimustele vastas eemal asuva koolituskeskuse õppejõududest meeskond. Skeem paljastus, kui hiirvaikses eksamiruumis kostus valvava õppejõu kõrva imelik heli, mis pärines tõenäoliselt sohitegija kõrva peidetud heliallikast.
Olukord muutub üha huvitavamaks, eriti moraaliseerimise mõttes, sest näiteks Amazonist saab osta spetsiaalselt spikerdamiseks mõeldud nutikelli. Millele küll kõik selles väärusahelas osalejad mõtlevad? Õige jah, nad ju ei mäleta.
Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: "Portaal"