Galeriid: Eesti parimad teadusfotod 2017. aastal ({{commentsTotal}})

Pühapäeval tehti teatavaks ja nähtavaks parimad teadusfotod.Võistlus on osa üleilmsest teadusfotode võistlusest, mida korraldab MTÜ Wikimedia Eesti.

Konkursile oodati fotosid nii teaduse tegijatest, uuritavatest objektidest kui ka teaduse tegemise protsessist üldisemalt. Eesti žüriisse kuuluvad Jaak Kikas (esimees), Ivo Kruusamägi, Ulvar Käärt, Arko Olesk ja Urmas Tartes.

Mikroskoobipiltide kategoorias tuli võitjaks „Nanosigaret“. Mis on pildil? Ränioksiidiga kaetud hõbenanotraadi (diameetriga u 100 nm) kuumutamisel 600 °C-ni hakkab madalama sulamistemperatuuriga hõbe (pildil heledamas toonis materjal) ränioksiidi kestast välja paisuma, lõhkudes kesta ja kuhjates hõbedat traadi otsa (moodustades „suitsupilve“). Ränioksiidi kesta paksus on vaid u 30 nm, mistõttu on see elektronide jaoks peaaegu läbipaistev ning on näha, et osa hõbedast asub veel kestas. Pilt on tehtud Tartu ülikooli füüsika instituudis kasutades skaneerivat elektronmikroskoopi (FEI Nova NanoSEM 450).

Samas kategoorias tuunustas žürii Kertu Liis Kriguli fotot otsikust, mida kasutatakse aatomijõumikroskoopias pindade vaheliste jõudude uurimiseks. Aatomjõu mikroskoopias on alati tarvis pindade vaheliste jõudude uurimiseks kasutada otsikut. Pilt on tehtud enne katse alustamist NTNU ülikooli laboris stereomikroskoobi abil, et vaadata kas mõlemad teravikud on otsiku otstes alles, sest need võivad üsna kergesti murduda.

Žürii tunnustuse pälvis ka foto pealkirjaga “Teekond üksteise mõistmiseni”. Pildil on keele vöötlihased piki- ja ristilõikes. Foto on tehtud kasutades valgusmikroskoopi.

Foto “Materjal, mis paneb rongid lendama” tehti skaneeriva elektronmikroskoobiga ja see valmis Tartu ülikooli füüsika instituudis ainekursuse "Füüsikalised uurimismeetodid keemias" praktikumi raames Maido Merisalu juhendamisel. See pilt on üliheast juhist.

Ülijuhi jaoks kõrgel, kuid tavamõistes siiski madalal temperatuuril (95 K, -178.15 0C) võib pildil kujutatud ütriumbaariumvaskoksiidi kristalle võrrelda Napoleoniga. Sõdurite asemel juhitakse siin aga elektrone ilma igasuguse takistuseta sinna kuhu vaja. Vaatamata väikestele kristallidele mikrotasandil, on YBa2Cu3O7−x makroskoopilisel tasandil suur tegija, leides kasutust nii ülijuhtivate supermagnetite kui ka ülisuurtel kiirustel (ca 600 km/h) liikuvate rongide tehnoloogiates.

Kategooria inimesed teaduses

Konkrusile oodati ka fotosid inimestest, kes teadust teevad. Selles kategoorias tunnustas žürii Kertu Liis Kriguli fotot lume- ja jääkihtide vaatlemisest Fox Fonna listikul Svalbardil, mis võimaldab koguda teavet varasemate ilmastikuolude kohta. Foto tehti arktilise mikrobioloogia kursuse välitöödel.

Žürii tunnustas ka arheogeneetiku Mait Metspalu fotot arheokeemikust Ester Orasest tehtud pilti. Fotol tõmbab Ester Oras välja hammast Tartu ülikooli kunstimuuseumile kuuluvast muumiast. Radiosüsinikumeetodil ja DNA analüüsil tuvastati hiljem muumia autentsus.

Konkursil tunnustati ka kaht Margus Hendriksoni fotot 1990. aastal toimunud geograafiaüliõpilaste välipraktikast.

Pildiseeriate kategoorias võidutsesid taas teaduse mikromaailma pildiseeriad.

Võitis pildiseeria, mille autoriteks on Heli Lukner, Sandhra-Mirella Valdma, Andreas Valdmann. Seeria autorid uurisid, kuidas luua sobivat hajunud valgusvälja spetsiaalse hajutaja ja läätse abil. Valgusallikaks oli kogu nähtava valguse ja lähi-infrapuna piirkonda kattev superkontiinum laseri kiir. Läätse ja hajutaja vahelist kaugust kohendades märgati erinevaid, rohkem või vähem teravaid kujutisi labori seinal ja tagasipeegeldust läätselt, mis ka üles jäädvustati.

Tunnustuse pälvis ka Tarmo Tamme, Markus Otsuse ja Artur Kaljo fotoseeria mullbetooni kristallstruktuurist.

 

Mittefoto kategoorias ehk videona tunnustati Maxim Bilovitskiy videot veepiisa külmumisest temperatuuril -180 °C.

Üldkategoorias tunnustati viit fotot:

 Kuna auhindu jagati vaid osale esitatud töödest, valis ERR Novaatori toimetaja Marju Himma kümme fotot, mis samuti jutustavad oma lugu teadusest. Vaadake kõiki konkursile esitatud töid ja ERR Novaatori valikut.



Paljud doktorandid veedavad suure osa oma õpingutest laboris.

Kriitiline uuring: mis tööd teevad doktorikraadiga inimesed?

Tartu ülikooli majandusteaduskonna teadlaste uuringust tuleb välja, et doktorikraadi kaitsnutel on raskusi soovitud erialase töö leidmisega. Veel enam, ligi 1 protsent kõikidest uuringus osalenud doktoritest on töötud. Kas Eestis on potentsiaali igal aastal kraadi kaitsva umbes 200 doktori rakendamiseks?

eesti 100. sünnipäev
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: