Avastus linnuriigist: puukoristajad kasutavad tööriistu ({{commentsTotal}})

Puukoristaja.
Puukoristaja. Autor/allikas: Arne Ader (www.loodusemees.ee).

Tööriistad aitavad loomadel toidule ligi pääseda ning enda ellujäämise tõenäosust suurendada – ja seda mitte ainult inimestel ja teistel primaatidel, vaid ka lindudel. Hiljutised vaatlused kirjeldasid tööriistu kasutamas isegi meie talviste söögimajade igapäevast külastajat, puukoristajat.

Kuigi tööriistade kasutamist toitumisvõimaluste avardamisel ja ellujäämisvõimaluste parandamisel peeti pikka aega vaid inimeste privileegiks, teame tänaseks, et näiteks kive toiduobjektide purustamiseks või puupulki putukate väljaurgitsemiseks kitsastest kohtadest kasutavad ka mõned primaadid.

Lindude seas ei ole sihipärane tööriistade kasutamine laialt levinud ning seni tuntuimad näited – oksaraagude kasutamine putukate või muu meelepärase väljaurgitsemiseks nokaga ligipääsmatutest kohtadest – pärinevad vareslastelt: näiteks havai vareselt (Corvus hawaiiensis) ja uuskaledoonia vareselt (C. moneduloides), kelle vaimseid võimeid peetakse kõrgemaks delfiinide ja šimpanside omast. Kuid hiljutisest teadlaste tähelepanekust selgus, et selline käitumine on omane ka ühele Eestis elutsevale linnuliigile, vahendab teadusuudist Tartu ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi ajaveebi Linnuvaatleja vahendusel.

Puukoristaja kasutamas "kangi" koorepragudest toidu kättesaamiseks. Autor: Simon Deans.

2013. aasta suvel märgati ühes Londoni pargis puukoristajat (Sitta europaea), kes kasutas tööriista koorepragudest putukate väljaurgitsemiseks. Kui varasemad teated puukoristajate samalaadsest käitumisest Põhja-Ameerikas levinud liikidelt on olnud paraku kas anekdootlikud või suusõnalised, siis Londoni pargis kasvaval remmelgal (Salix sp.) toituvat lindu õnnestus jälgida ja ka pildistada viie minuti jooksul, mil lind kasutas üht väiksemat puukoore tükki koorepragudes urgitsemiseks. Lind surus „tööriista“ kangina kooreprakku, kangutas prao laiemaks ja pääses nokaga hõlpsamini toidule ligi. See puukoristaja kasutas „kangi“ korduvalt, pannes selle vahepeal kõrvale ja võttes vajadusel uuesti.

Kuigi lindu nähti vaid korra, tõendavad tehtud fotod, et eelnevatel juttudel puukoristaja ja tema lähiliikide oskusest tööriista kasutada võib isegi alust olla. Linnapargis tehtud vaatlus on oluline ka seetõttu, et viitab puukoristaja võimele kohanduda ja leiutada uusi toitumisvõtteid kiiresti muutuvas keskkonnas. Koos vareste, tihaste, papagoide ja käblikutega on üks nutikaimad, keskkonnaga väga hästi kohanduda suutvaid linnuliike ka puukoristaja.

Ökoloogilisest vaatepunktist on huvitav, et tööriistade kasutamist lindude poolt on täheldatud just isoleeritud keskkondades, näiteks saartel (nii havai kui ka uuskaledoonia varesed elavad saarel), ning omamoodi saareks võib pidada ka suurlinnas asuvat parki. Kuna on juba teada, et heade kognitiivsete võimetega liikide seas võib uue tööriista kasutamisoskus kiiresti levida, on teadlaste järgmiseks eesmärgiks välja selgitada, kas selline käitumine oli pelgalt ühe isendi juhuslik tegutsemine või on see levinud ka teistel Londoni puukoristajatel ning kui levinud tööriistade kasutamine puukoristajate seas on.

Hinda ka puukoristaja lauluoskust:

Toimetaja: Randel Kreitsberg, Tartu ülikool



Paljud doktorandid veedavad suure osa oma õpingutest laboris.

Kriitiline uuring: mis tööd teevad doktorikraadiga inimesed?

Tartu ülikooli majandusteaduskonna teadlaste uuringust tuleb välja, et doktorikraadi kaitsnutel on raskusi soovitud erialase töö leidmisega. Veel enam, ligi 1 protsent kõikidest uuringus osalenud doktoritest on töötud. Kas Eestis on potentsiaali igal aastal kraadi kaitsva umbes 200 doktori rakendamiseks?

eesti 100. sünnipäev
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: