Tartu ülikooli kiirendi taltsutab valgust ({{commentsTotal}})

MAX IV sünkrotron Lundi teaduspargis on üks maailma kaasaegsemaid teadustaristuid.
MAX IV sünkrotron Lundi teaduspargis on üks maailma kaasaegsemaid teadustaristuid. Autor/allikas: FinEstBeaMS.eu

Üks viimaste aastate Eesti suurimaid teadustaristu projekte jõudis märgilise tulemuseni – esimene elektronide poolt tekitatud kiirgus läbis vastvalminud kiirekanalit. Teadlaste sõnul alustatakse Rootsi Lundi teaduskeskusesse ehitatud MAX IV kiirendis reaalsete eksperimentidega tööle juba järgmisel aastal – uurimisteemad nanotehnoloogiast kuni vähiravimite arenduseni.

Kui täpne olla, siis on tegemist valguse sünkrotroniga – mille põhiliseks eesmärgiks on teha nähtavaks niivõrd väikesed detailid, mida ükski mikroskoop näha ei suuda. Sünkrotronid annavad olulise panuse erinevate alusteaduste arengusse. Uurimisteemadeks võivad olla antibakteriaalsed isepuhastuvad pinnad, mitmetes televiisorites kasutusel olev OLED tehnoloogia ja tuleviku elektriautode akud ja vähirakke intelligentsemalt hävitavad kapslid - olgugi, et Tartu ülikooli projekt, on kiirendi mõeldud ühiskasutuseks kõigile huvilistele, teadusgruppidest ettevõtjateni.

Sentimeetrise diameetriga vasktorus kiirendatakse elektronide kimp kuni 99,9999999985 protsendini valguse kiirusest ja nii on tegemist hetkel maailma moodsaima kiirendiga ning kõige eredama valguse allikaga.

Tartu ülikooli teadur, kiirendi ehitamise projekti juht, Rainer Pärna kirjeldab, et emotsioonid on ülevoolavad: “Tõepoolest, me olime palju tööd teinud kogu meeskonnaga, et seda esimest kiirt näha, see oli viie aasta töö esimene tulemus.”

Uus Eesti-Soome kiirekanal FinEstBeAMS salvestas just selliselt esimese valguskiire. Autor: Rainer Pärna.

Hetkel ongi Pärna ise Rootsis, Lundis, kiirendi testimisel – käimas on kiirekanali optika reguleerimine ja häälestamine, mis Pärna sõnul on põhitööks järgmised paar kuud. Arusaadav, sest valguse kontrollimine ja suunamine endale sobival viisil nõuab palju täppistööd.

“Tegelikult on nii, et kogu linnak on hetkel maas, siin keskuses on veel alguse muresid. Hommikul alustasime kiirega testimist ja loodame pärastlõunal jätkata,” kirjeldab Pärna hetkeseisu. “Esimene teaduseksperiment saab olema ilmselt mõne väärisgaasiga, mis saab olema ka viimaseks katsetuste faasiks.”

Rainer Pärna (keskel) ja teised rõõmsad valguse taltsutajad. Autor: Rainer Pärna.

Tartu ülikooli füüsikud on soomlastega ühist kiirekanalit ehitanud viimased viis aastat ja enam kui 3 miljonit eurot maksev arendusprojekt on oluline osa Rootsi uuest Lundi linna külje alla rajatavast teaduspargist “Ideon”. Samal ajal kerkib MAX-IV kõrvale ka Euroopa neutronkiirguse allikas ESS (European Spallation Source). Valminuna moodustavad MAX IV ja ESS ühiselt Põhja-Euroopa suurima teadustaristu.

Toimetaja: Randel Kreitsberg, Tartu ülikool



Paljud doktorandid veedavad suure osa oma õpingutest laboris.

Kriitiline uuring: mis tööd teevad doktorikraadiga inimesed?

Tartu ülikooli majandusteaduskonna teadlaste uuringust tuleb välja, et doktorikraadi kaitsnutel on raskusi soovitud erialase töö leidmisega. Veel enam, ligi 1 protsent kõikidest uuringus osalenud doktoritest on töötud. Kas Eestis on potentsiaali igal aastal kraadi kaitsva umbes 200 doktori rakendamiseks?

eesti 100. sünnipäev
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: