MAX IV-s ringlevad sentimeetrise läbimõõduga vasktorus elektronid. Valguse lähedasel kiirusel liikuvate elektronide poolt kiiratava valguse abil saab näha erinevate materjalide kõige peenemaid struktuure. „See on maailma parim elektronkiirendi. /.../ Korraga genereeritakse miljard elektroni. Neid kiirendatakse astmeliselt, kuni nende kiirus moodustab valguse kiirusest 99,9999999985 protsenti,“ tutvustas kiirendit Max IV labori direktor Cristoph Quitmann.

„Mõistmaks, miks erinevad materjalid erinevalt käituvad, miks mõni aine on mürgine, samas teine on keskkonnale toiduks, peame olema suutelised aatomeid tuvastama ja mõõtma nende suhtelist asukohta ja nende keemilist sidet,“ lisas Quitmann. Röntgenstruktuuranalüüsi tarbeks kasvatakse esmalt uuritavast ainest kristallid, mida valgustatakse seejärel röntgenkiirgusega. Valguse levikusuuna muutuse põhjal saabki leida uuritavate molekulide täpse kuju.

Sünkrotronid annavad olulise panuse erinevate alusteaduste arengusse. Uurimisteemadeks võivad olla antibakteriaalsed isepuhastuvad pinnad, mitmetes televiisorites kasutusel olev OLED tehnoloogia ja tuleviku elektriautode akud ja vähirakke intelligentsemalt hävitavad kapslid.

„Me tegeleme nanoosakestest kilede uurimisega, mis on mõeldud isepuhastuvateks kateteks. /.../ Põhimõtteliselt on võimalik disainida täpselt sellised osakesed, mis aitavad täiesti tavalise päikesevalguse toimel hoida pinda puhtana. Nad on võimelised lagundama kõikvõimalikke osakesi, mis nende pinnale jõuavad,“ tutvustas Tartu ülikooli füüsika instituudi teadur Rainer Pärna ühte uurimisteemat.

Samuti loodetakse, et sünkrotronidest on kasu vähivastases võitluses. „Vähiuuringuteks on võimalik kasutada nanotehnoloogilisi kapsleid, mis sisaldavad ravimit. Kui need viia organismi täpselt õige koha peale. Sinna, kus on vähkkasvaja, seostub see täpselt vähirakkudega. See võimaldab saavutada palju efektiivsemaid tulemusi,“ lisas Pärna. Kuigi on pea võimatu ennustada, millal Lundis potentsiaalselt tehtavad avastused täpselt argiellu jõuavad, võib maailma teiste sünkrotonide juures tehtud avastuste põhjal oletada, et see juhtub pigem varem kui hiljem.

Lundi MAX-laboris on mitu erinevat kiirendiringi. Väiksemates käib teadustöö juba paarkümmend aastat. Suurim ja eredaim kiirendi, mille konstrueerimise juures on eestlased osalenud juba algusest peale, peaks valmima järgmisel aastal.