Eesti-Soome kiirekanali ehitus Lundis läheneb lõpule ({{commentsTotal}})

Detsembris lõpeb Rootsis Lundis asuvas kiirendikeskuses MAX-IV Eesti-Soome kiirekanali ehitus. See avab põnevaid võimalusi nii Eesti teadlastele kui ka tööstusele.

Lundi rajatav sünkrotron MAX-IV on Nõmmiste sõnul rahvakeeli öeldes üks võimas valgusallikas. ''Seal tiirlevad elemendid praktiliselt valguse kiirusel ja kiirgavad väga laias spektrivahemikus alates infrapunasest kuni kalgi röntgenini. Seda kiirgust saab kasutada spektroskoopilisteks uuringuteks,'' selgitas Tartu ülikooli füüsika instituudi elektronspektroskoopia professor Ergo Nõmmiste Vikerraadio rubriigis „Nutikas“.

Pisikeste osakeste lennutamisega tegeletakse ka Šveitsi Suures Tuumaosakeste Põrgutis. Kui võrrelda seda Lundi rajatud sünkrotroniga, siis on CERNi põrguti mõeldud tuumafüüsikalisteks eksperimentideks. Max-IV on Nõmmiste sõnul märksa praktilisemate rakendusvõimalustega.

Kasutusvõimalusi biomeditsiinist materjaliteaduseni
Üks näide on biomeditsiini vallas seotud valkude kristallograafiaga. Teisalt on sünkrotroni võimalustest abi näiteks tulevikuakude arendamisel. ''Tegime koostööd kunagi AS Cliftonig, kes tahtis arendada tehnoloogiat selleks, et toota vedelikepitaksia põhimõttel võimsusdioode. Seal oli mure, et kui epitaksiareaktorist nö tabletid välja tulid, siis nad kippusid oksüdeeruma,'' meenutas Nõmmiste.

Füüsikute ülesanne oli uurida, mis tingimustel on võimalik oksiidikihi tekkimist ära hoida või vähendada selle intensiivsust ning kuidas protsess üleüldse toimub. Selleks oli sünkrotronkiirgus väga sobiv, kuna teadlastel oli võimalik kasutada erineva sagedusega valgusosakesi. ''Erineva energiaga footonid tungisid galliumarseniitkristallis erinevale sügavusele ja me saime päris palju sealt informatsiooni. Aga kahjuks ostsid sakslased Eesti Cliftoni ära ja kolisid Tartust minema,'' rääkis Nõmmiste.

Paremate akutehnoloogiate võimaluste uurimisega tegeletakse Tartu ülikoolis koostöös Enn Lusti uurimisgrupiga. „Me teeme väga tihedat koostööd juba MAX-II aegadest. Uurime reaalsetes tingimustes elektrokeemilisi reaktsioone, mis kütuselemendis toimuvad. Me paneme seal ühe voldi või poolteist volti kütuseelemendile ja jälgime keemilist reaktsiooni – missugused ained hakkavad tekkima sõltuvalt pingest,'' selgitas Nõmmiste. Kasutada saab erinevaid ioonvedelikke ja kilesid. Sünkrotroni pole taolisteks süstemaatilisteks uuringuteks tema teada varem kasutatud.

Eesti-Soome koostöö
Lundi rajatav MAX-IV sünkrotron peaks Nõmmiste sõnul ametlikult avatama jaanipäevaks. Sünkrotronil on kaks ringi. Üks on n-ö suure energiaga footonite jaoks, mida kasutatakse struktuuriuuringuteks näiteks biomeditsiinis, materjaliteaduses, bioloogias ja keemias.

Teine ring on väiksema energiaga. Selle peale on rajatud ka Eesti-Soome kiirekanal. ''Tegemist on kaheharulise kanaliga, mille üks lõppjaam on inglise keeles öelduna dirty station. Seda kasutatakse uuringuteks, mis ei kasuta kõrgvaakumit. Sinna saab panna näiteks gaase ja vedelikke. Teine haru on ülikõrgvaakumiga pinnauuringute jaam, mis võimaldab uurida pinnafüüsikat ja erinevaid mehhanisme, mis pindadel toimuvad,'' selgitas Nõmmiste.

Eesti teadlastel on Rootsi MAX kiirendikeskusega koostöösidemed juba 1987. aastast. Koostöö Soome teadlastega ulatub samuti juba aastakümnete taha.

Toimetaja: Piret Ehrenpreis, Jaan-Juhan Oidermaa



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: