Teadusuudiste saade "Novaator" oli ETV eetris tänavu kevadel ning valmis koostöös "Aktuaalse kaameraga".

Algatusega soovis ERR tõsta senisest enam esile Eesti teadlaste uuringute kajastamist teleekraanil.

"Novaatori" käsitletud teemade hulka kuulusid nii päevakajalised teadusavastused kui ka üldisemad teadlase kommentaaril tuginevad populaarteaduslikku laadi lood.

ERR "Novaatori" toimetajate asjatundlikkus, täpsus ja avatud suhtlemine on saanud teadlastelt igati positiivse tagasiside ning julgustanud neid ajakirjandusega senisest enam suhtlema.

Telesaate toimetusse kuulusid Greete Palmiste, Virgo Siil, Randel Kreitsberg, Jaan-Juhan Oidermaa, Marju Himma-Kadakas (vastutav toimetaja), Sigre Silm (režissöör), Rait-Roland Veskemaa ("Aktuaalse kaamera" pearežissöör).

Sügishooajast lõimiti saade "Aktuaalse kaamera" põhisaatega, et tagada teadusuudiste päevakajalisus. Nii jõuavad igal nädalal televaatajateni värskeimad teadusuudised ning seda suuremas mahus kui võimaldas "Novaatori" lühisaade.

Marju Himma-Kadakas rääkis kolmapäeva õhtul "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et teadus ei tegele millegi keerulisega, vaid vaatab asju, mis on meie igapäevaelus.

Kuna teaduses on sageli keerulist terminoloogiat, siis see tuleb ka inimestele lahti seletada. "Mõnikord on vaja välja kirjutada desoksüribonukleiinhape ja siis öelda, et see on DNA ja tegelikult on see lihtsalt meie pärilikkusaine. Ehk mõnikord me teeme ajakirjanikena lihtsalt seda tööd, et võtame selle keerulise termini ja seletame lahti, mis see meie igapäevaelus on," sõnas Himma-Kadakas.

Selleks, mida teaduse valdkonnas kajastada, saab Himma-Kadakas enda sõnul sageli ainest poliitikute tegevusest.

"Ma kuulan, mida meie poliitikud räägivad, mida teevad, milliseid otsuseid parasjagu teevad ja mis on praegu päris aktuaalne. Ja mõnikord ma teen oma valiku selle järgi, kus mulle tundub, et mõnel poliitikul oleks natuke vaja tuge otsustamisel ja kui teadlastel on vastus olemas, siis võib-olla see vastus ette sööta ajakirjanduse kaudu näiteks poliitikutele on päris hea mõte," selgitas ta.

Samas kategoorias anti teise koha auhind ajakirjale Horisont digiteerimise ja avalikkusele kättesaadavaks muutmise eest. Selle eestvedaja on Ulvar Käärt.

Auhinnad pälvisid ka...

Tiiu Silla nimelise elutööpreemia pikaajalise süstemaatilise teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest pälvis astrofüüsik Ene Ergma. Ergma näitas, et teadlane saab väga hästi hakkama ka väljaspool teadust. Viimase viieteistkümne aasta sisse mahub Ene Ergmal ohtralt avalikke esinemisi, intervjuusid, aga ka astrofüüsika loenguid koolides ja väljaspool koole, kõrgetasemelisi visiite ja delegatsioonide vastuvõtte. Ene Ergma poliitikukarjääri mahub märkimisväärne saavutus nii Eesti majanduse kui ka teaduse jaoks – Eesti liitumine Euroopa kosmoseagentuuriga.

Parima teaduse ja tehnoloogia populariseerija peapreemia pälvis ihtüoloog Arvo Tuvikene, kes on aastate jooksul järjepidevalt avaldanud kalandust, kalade käitumist ja kalade kui inimtoidu kvaliteeti käsitlevaid artikleid ajakirjades ning raamatusarjas.

Teadust ja tehnoloogiat populariseerivate tegevuste ja tegevuste sarjade hulgas pälvis peapreemia biotehnoloogiat tutvustav projekt „Rändav bioklass“ ja professor Ants Kurg.

II preemia tegevuste ja tegevuste sarjade kategoorias pälvisid inseneriteaduse populariseerija MTÜ Tudengi Vormel, meeskonna kapten Indrek Petjärv. Samuti pälvis II preemia MTÜ Eesti 2.0, mille tegevus inspireerib Eesti koolinoori valima tehnoloogiapõhist tulevikku, tegevjuht Ede Schank Tamkivi. 

Teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest trükisõna abil said peapreemia laste  teaduse ja tehnika lugemiku „Füübits“ väljaandmise eest autorid Mare Müürsepp ja Heli Lukner.

II preemia trükisõna valdkonnas anti populaarteaduslike raamatute sarja "Elav teadus" väljaandmise eest kirjastusele Argo, tegevjuht Lea Adamson.

Parima uue algatuse eest teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel anti välja neli II preemiat. Preemiad pälvisid SPARK Makerlab MTÜ avatud töökoda ja inseneeria töötoad;  Tallinna Ülikooli Looduse Akadeemia laste huviringid; metalli- ja puiduvaldkondi tutvustavad "Mobiilsed töötoad" ning TÜ teaduskooli Uurimislabor.

Preemiast

Eesti teaduse populariseerimise auhinna eesmärk on tunnustada Eestis teaduse populariseerimisega tegelevaid inimesi ja tõmmata suuremat tähelepanu ning anda hoogu teadust ja tehnoloogiat avalikkusele tutvustavatele tegevustele.

Eesti teaduse populariseerimise auhinda antakse välja alates 2006. aastast. Auhinda rahastab haridus- ja teadusministeerium ning seda annavad koostöös välja Eesti Teaduste Akadeemia ja Eesti Teadusagentuur.

Auhinna andis üle Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere kolmapäevasel konverentsil "Anname teadushuvile võimaluse II".