Polariseeriv veebiruum muutis 5G eluohtlikuks
Kaasajal pole polariseeriva diskussiooni elushoidmiseks palju vaja. Piisab, kui mainida tõendite puudumist ja käimasolevaid uuringuid. Halvimal juhul võib märkimisväärne osa planeedi elanikkonnast seetõttu uue põlvkonna andmesidest, 5G-st lähiaastatel ainult und näha, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.
Filosoof Friedrich Nietzsche leidis maailmast arusaamise püüdlustes, et selles on alati kaks poolt. Üks seostub rõõmu ja teine kurvastusega. Kui soovida, siis on võimalik minimaalse kurvaga elada. Paraku on selle hinnaks ka minimaalne doos rõõmu ehk rõõmutu elu. Filosoof soovitaski elada pigem riskides suure kurvastamisega, sest vaid siis saab olla elu piisavalt hea.
Sajand hiljem jäädvustas muusik Neil Young sama mõtte laulusõnadesse „parem on põleda läbi, kui kustuda“. Selle kopeeris siis aastaid hiljem Kurt Cobain oma viimasesse, fännidele jäetud kirja ning sooritas seejärel suitsiidi. Ju ei leidnud ta elust vajalikku rõõmu või oli äärmuste vaheldumisest kurnatud.
Igal juhul paistab koosnevat elu kompromissidest. Balansseerimisest talutava halva ja rõõmustava hea vahel. Näiteks kaasneb pika eluga krooniliste haiguste risk, suure kiirusega avarii risk, magusa eluga vähi ja ülekaalu risk jne.
Internet on meil ja paljude mõtetes inimõigus. Huvitav, kas selle baasvajaduse saab kätte riskivabalt? Eriti arvestades, et lähitulevikus ei saa isegi autod enam ilma internetita sõita kuna seda kaudu liigub oluline juhtimisalane andmevoog. Võimalik, et peagi ootavad pesumasin koos teiste koduseadmetega internetist juhiseid, majad, tänavad ja pargid pakuvad senisest nutikamat keskkonda tänu alatisele ühendusele jne. Ühesõnaga, elu muutub ilusamaks.
Ajaloolisest kogemusest tulenevalt peaks nüüd saabuma kerge ärevus koos küsimusega oodatava hüve lõivust. Mida nõuavad oodatavad mõnud ohvriannina? Selle nägemiseks tasub vaadata, mida peab tänasega võrreldes muutma ja täiendama. Näiteks, mida on vaja miljardite seadmetega suuremahulise ja katkematu andmeside tagamiseks? Seejuures on neist suur osa pidevas liikumises.
5G ja täiuslik torm
Vastuse leiab iga suurema telekommunikatsiooni side ettevõtte äriplaanidest. Võtmesõnaks on viienda põlvkonna mobiilside tehnoloogia. 5G on neljandast põlvkonnast vähemalt kümme korda kiirem ja mõeldudki seadmete ühendamiseks kõiksesse andmevõrgustikku. Kiire on ka uut himustavatel kundedel ja sideettevõtetel arvestades, et teenus peaks olema saadaval paari-kolme aasta pärast. Esimestel on mõistetavalt eelis saada andmevooge sisuga täitvaid teenuseid pakkuvate ettevõtete raha.
Erinevalt tänastest suhteliselt suure vahemaa ja madalal paigutustihedusega mobiilse side tugijaamadest peab 5G põlvkonna antennide ja tugijaamade paigutus olema tihedam ja kasutajatele lähemal. Tulevikus leiab taolisi antenne kindlasti tänavalaternatelt, majadelt jne. Erinevalt tänastest suhteliselt suure võimsusega saatjatest oleksid need madalama võimsusega, aga neid oleks palju ja igal pool.
Järgnevas väites esineb kaks oletust. Üks on kindel, teine vajab tõsist kaalumist. Kindel on see, et tavalistele inimestele langeb raske koorem teha vahet õigel ja valel infol. Viimasel ajal räägitakse samal teemal seoses valimistega.
Antud juhul oleks vaja mõista, kuivõrd oluliseks terviseriskiks võib osutuda viienda põlvkonna andmeside jaoks vajalik kõrgsageduslik kiirgus. See ongi seotud tõendite kaalumisega. Pole võimatu, et lähiaja eluliseks küsimuseks kujuneb dilemma infoajastu hüvede ja tervise vahel. Seejuures piisab rahva aktiveerimiseks ebapiisavast informatsioonist.
Võimalik, et oleme sattumas nn täiusliku tormi tingimustesse, milles teeb asjaolude kombinatsioon olukorra oluliselt halvemaks. Elame suuresti tänu interneti võimaldatava suvalise info valutule sünnitamisele ning hõlpsale levikule draama ja intriigi maial ajastul. Seda toidavad üksikud tõendid raadiolainete kiirguse võimalikust mõjust kasvajatele näiteks ajus ja südames.
Sellest teadmisest ei piisa ei keelamiseks ega lubamiseks, st uuringuid tehakse juurde. Kaasajal piisab polariseeriva diskussiooni elushoidmiseks, kus üks, enamasti kiirustav pool räägib tõendite puudumisest ja teine hirmude jaoks piisavast teadmisest käimasolevatest uuringutest. Näiteks USA-s Californias kuuletuski kuberner sideettevõtete asemel 5G antennide kasutuselevõtu küsimuses valijate hirmudele lähemal olevatele omavalitsustele.
Nietzschet uskudes ootame ärevusega kaasaegse tehnoloogia pakutavate rõõmude ja vähemalt sama suure kurvastamise põhjuse avastamist. Ehk kujuneb 5G’st taoliste hirmude testimise tõsine proovikivi?
Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: "Portaal"