Külmad molekulid salvestavad hiigelhulga mälubitte ({{commentsTotal}})

Elektroonikaseadmed on ajapikku läinud ikka väiksemaks ja veel väiksemaks lähevad. Nüüd on Briti teadlased avastanud võimaluse, kuidas salvestada mälubitte üksikutesse molekulidesse, kasutades ära nende magnetilisi omadusi.

Kui nii tihe mälusalvestus tavakasutusse jõuab, siis võiksime näiteks postmargi suuruse kõvaketta peale salvestada näiteks viis tuhat täispikka täisteravat mängufilmi. Teaduslikumalt väljendudes saaksime salvestada enam kui 30 terabaiti ruutsentimeetri kohta. Ainuke asi, et sedasorti mälu tuleb hoida umbes kahesaja kraadises külmas, muidu ta ei tööta.

David Mills ja Nicholas Chilton Manchesteri ülikoolist on koos kolleegidega nimelt avastanud, kuidas kasutada üksikute molekulide puhul magnethüstereesi nähtust, mälusalvestuse alust, –213 Celsiuse kraadi juures.

See on üsna lootustandev saavutus ka temperatuuri mõttes, sest kui nähtust õnnestuks tekitada ainult natuke soojemates oludes, –196 kraadi juures, saaks jahutajana kasutada vedelat lämmastikku, mis on palju odavam kui näiteks vedel heelium.

Mills ja Chilton kirjutavad ajakirjas Nature, et nende uuritud molekulid sisaldavad tähtsa osisena element düsproosiumi. See on haruldane muldmetall, mis kuulub niinimetatud lantanoidide rühma. Ühemolekulaarsete mälukandjatena annavad lootust ka muid lantanoide sisaldavad ühendid.

Kuigi vedelat lämmastikku keegi kunagi vaevalt et mobiiltelefoni paneb, saavad avastusest loodetavasti kasu suurte serverite pidajad, kelle juures me ju üha rohkem oma andmeid hoiame.

Toimetaja: Marju Himma



Paljud doktorandid veedavad suure osa oma õpingutest laboris.

Kriitiline uuring: mis tööd teevad doktorikraadiga inimesed?

Tartu ülikooli majandusteaduskonna teadlaste uuringust tuleb välja, et doktorikraadi kaitsnutel on raskusi soovitud erialase töö leidmisega. Veel enam, ligi 1 protsent kõikidest uuringus osalenud doktoritest on töötud. Kas Eestis on potentsiaali igal aastal kraadi kaitsva umbes 200 doktori rakendamiseks?

eesti 100. sünnipäev
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: