Kui nii tihe mälusalvestus tavakasutusse jõuab, siis võiksime näiteks postmargi suuruse kõvaketta peale salvestada näiteks viis tuhat täispikka täisteravat mängufilmi. Teaduslikumalt väljendudes saaksime salvestada enam kui 30 terabaiti ruutsentimeetri kohta. Ainuke asi, et sedasorti mälu tuleb hoida umbes kahesaja kraadises külmas, muidu ta ei tööta.

David Mills ja Nicholas Chilton Manchesteri ülikoolist on koos kolleegidega nimelt avastanud, kuidas kasutada üksikute molekulide puhul magnethüstereesi nähtust, mälusalvestuse alust, –213 Celsiuse kraadi juures.

See on üsna lootustandev saavutus ka temperatuuri mõttes, sest kui nähtust õnnestuks tekitada ainult natuke soojemates oludes, –196 kraadi juures, saaks jahutajana kasutada vedelat lämmastikku, mis on palju odavam kui näiteks vedel heelium.

Mills ja Chilton kirjutavad ajakirjas Nature, et nende uuritud molekulid sisaldavad tähtsa osisena element düsproosiumi. See on haruldane muldmetall, mis kuulub niinimetatud lantanoidide rühma. Ühemolekulaarsete mälukandjatena annavad lootust ka muid lantanoide sisaldavad ühendid.

Kuigi vedelat lämmastikku keegi kunagi vaevalt et mobiiltelefoni paneb, saavad avastusest loodetavasti kasu suurte serverite pidajad, kelle juures me ju üha rohkem oma andmeid hoiame.