Värv sisaldab tehislikku ainet – sünteetilist molübdeensulfiidi, mis toimib ühest küljest nagu silikageel, mida kasutatakse niiskuse eemaldamiseks toidu-, ravimi- ja elektroonikaseadmete pakendites. Teisest küljest toimib see pooljuhist aine aga katalüsaatorina, mis annab hoo sisse vee molekulide jagunemisele vesinikuks ja hapnikuks.

Toban Teneke Kuninglikust Melbourne'i tehnikainstituudist ja ta kolleegid avastasid, et kui segada seda ainet veel titaanoksiidi osakestega, võib saada päikesevalgust neelava värvi, mis toodab samas niiske õhu käes ka vesinikkütust. Kui sellise värviga võõbata nüüd üle mõni suurem betoon- või telliskivisein, hakkab valmistama sein kütust.

Vesinikkütus on ühiskondlikus mõttes üks puhtamaid teadaolevaid kütuseid. Juhul kui toota seda justnimelt vee molekulidest, sest selle kütuse põlemissaaduseks ei ole taas muud kui puhas vesi.