Kristjan Port: aga kui sinu ema oleks robot?
Kaugel ei pruugi olla aeg, kus tuleb häda sunnil ilmale esimene robotite poolt ilmale toodud ja üles kasvatatud inimlaps, nendib Kristjan Port Raadio 2 tehnikakommentaaris.
Kui progress on hea asi, peaks see rahvatarkuse järgi kiiresti otsa saama. Vanasõnaraamatust leiab tõdemuse, et õnnetus, näiteks häda ja vaev, tuleb ruttu, kuid läheb aeglaselt. Head asjad mööduvad ruttu. Reaalsest maailmast leiab mõtteterale kinnitus. Kaugele arenenud maades on sündivuskordaja allpool taastootmispiiri. Ehk kui elu muutub paremaks, sünnib vähem lapsi ja hea elu staadiumi saavutamisega kuvandub ajahorisondil väljasuremine. Head asjad mööduvad ruttu.
Järelikult peab sünnitamisega midagi ette võtma. Ajalugu tunnistab, et kimpus olles ei leiutata uusi asju, vaid ajanappuses ja probleemi diktaadile alludes kasutatakse häda kiireks lahendamiseks pigem midagi olemasolevat. Teinekord osutub tulemus väga heaks ja seda loetletakse leiutamiseks. Tõenäoliselt juhtub sünnitamise ja lastekasvatamise väljakutsega midagi sarnast.
Ilmselt tuleb suhteliselt kiiresti paljude pähe idee võtta appi robotid. Samas suunas arutlesid hiljuti kaks austraallast, robootika professor Jonathan Roberts Queenslandi tehnoloogiaülikoolist ja Kelly Greenop, arhitektuuri lektor Queenslandi ülikoolist. Mõttevahetus kulges pealkirja all "Aga kui sinu ema oleks robot?"
Kui taoline idee tundub hetkel vastuvõetamatu, leidub mitmeid põhjuseid, miks võib tulevikus sündida inimene, kellel pole tänases tähenduses ei ema ega isa. Seda võimaldavaks sammuks võib pidada kasvõi tänast trendi, milles leiab muna- ja seemneraku kohtumine aset eufooria ja ekstaasi asemel kalkuleerivas labori keskkonnas juhituna mikroskoopi kiikava kolmanda osapoole poolt.
Värske, 20 olulise mõjuga riigi näitel sündinud turuanalüüsi kohaselt kasvab katseklaasi viljastamiste arv igal aastal umbes kümme protsenti järgmise kümne aastal. Aastaks 2025 hinnatakse turu käibeks 23 miljardit dollarit. Laiemas vaates on tegemist abistatud reproduktiiv-tehnoloogia arendamisega. Tehnoloogiate hulka kuulub mitmesuguseid meetmeid ja ka probleeme. Probleemide lahendamine stimuleerib arengut. Seega võime aimata arengutee kontuure.
Tagasi austraallaste arutelu juurde tulles, nende stsenaariumis on kriitilise murrangu põhjuseks inimeste elu ähvardav katastroof. Kõik seda üle ei ela, aga nagu inimesed hoiavad katastroofide järgseks taastamiseks Norra Teravmägede saarel maailma taimede seemnepanka, kasvab ilmselt surve seemne- ja munarakkude senisest pikemaajalisemaks talletamiseks. Kasvõi saates need kosmoselaevaga pikale reisile juhuks, kui elu Maal peaks lõppema.
Sellise turvameetme eesmärk on inimliik häda korral uuesti ellu äratada. Järelikult käivitub ühel hetkel tehnoloogiline viljastamise protsess läbi sünni ja laste kasvatamiseni, kuni päevani, mil uus põlvkond saab juba ise laste tegemise ja kasvatamise töö üle võtta. Õnnestumise eelduseks on raske pakkuda muud lahendust, kui jätta vastsündinud robotist surrogaat vanema hoolde.
Kui tõenäoline oleks taolise võimaluse realiseerimine olemasolevate teadmiste ja tehnoloogia juures? Nagu öeldud, kunstlik viljastamine on igapäevane nähtus. Viljastatud munarakk siirdatakse ema või surrogaatema üsasse, kus see kasvab kuni sünnini. Samal ajal tegeletakse ektogeneesi ehk loote kunstliku kasvukeskkonna arendamisega.
Suhteline hea edu on enneaegselt, näiteks 26 nädalal sündinud laste elus hoidmisega väljaspool ema organismi. Häid edusamme on 13 – 35-nädalase loote kunstliku toitekeskkonnaga. Probleemiks on viljastunud munaraku esimesed 12 nädalat. Tegemist ei ole ettevalmistusega tulevikuks, vaid igapäevane vajadusega tagada lootele turvaline eluvõimalus. Järelikult võib koos kerge optimismiga pidada ka selle ülesande lahendamist aja küsimuseks.
Seega jääb alles robotist lapsevanema tõenäosuse küsimus. Džunglipoisi Mowgli loo taustaks on loomade poolt üles kasvatatud laste juhtumid. Ilma inimestest vanemateta üles kasvanud laste arvuks hinnatakse 4000 juhtumit. Unustamata neid tõenäoliselt miljoneid perekondi, kus on lapse reaalseks kasvatajaks televiisor. Järelikult võib uskuda, et laps kasvab suureks ka piisavalt võimeka roboti hoole all. Lahtiseks jääb küsimus, kas ta ka käitub vastavalt tänastele normidele? Seda me ei tea. Küll aga võime veendumusega öelda, et ta käitub progressiivselt.
Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: Portaal