Marsile kukkunud sond sattus pöörlemisest segadusse ({{commentsTotal}})

Mullu oktoobris kukkus Euroopa kosmoseagentuuri Marsi-uurimisjaam Schiaparelli suurel kiirusel Marsi pinnale, läks puruks ja tekitas kraatri, mis paistab orbiidilegi. Nüüd on sõltumatu komisjon välja tulnud seletusega, miks nii läks.

Põhiviga oli komisjoni koostatud ettekande järgi selles, et Schiaparelli läks Marsile laskumise ajal lühikeseks ajaks kiiresti pöörlema. See aga lõi rivist välja pardasüsteemid.

Äkiline pöörlemine kestis ainult ühe sekundi, kuid see koormas hetkega üle uurimisjaama sensorid, nii et sondi juhtimisseadmele jäi mulje, et ollakse juba Marsi pinnale jõudnud või sellele väga lähedal.

Tekkinud segaduses läks liiga vara lahti uurimisjaama langevari ja pidurdusmootorid käivitusid ainult viivuks. Nii põrkaski Schiaparelli vastu Marsi pinda kiirusel 540 kilomeetrit tunnis.

Euroopa kosmoseagentuuri üks vastutavaid juhte David Parker ütles kommentaariks, et kui insenerid oleksid osanud pöörlema hakkamist ette näha, oleksid nad kindlasti teinud pardaseadmed selle suhtes vastupidavaks.

Ta lisas, et juhtum oli ses mõttes kasulik õppetund, et aitab paremini ette valmistada järgmise uurimisroboti saatmist Marsile aastal 2020.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Rein Ahas.
Novaatori järelhüüe professorile

Rein Ahas, elu tulevikulinnasNovaatori järelhüüe professorile

“Tulevikulinn on see, mis tõmbab ligi talente. Need on justkui talentide linnad – talendid lähevad sinna, sest seal on parim elu- ja loomekeskkond,” kirjeldas Tartu ülikooli inimgeograafia professor Rein Ahas möödunud suvel, kui jalutasime ringi Tartus rahvusarhiivi vastavalminud majas. Selle sama maja töötajate liikumismustrite muutust oli Ahase töörühm äsja uurinud.

Els Heinsalu

Eesti teaduse fenomen: vabanemine. Els Heinsalu

EV 100. aastapäeva puhul iseloomustab sel nädalal iga päev üks Eesti teadlane mõnda oma hinnangul Eesti teaduse jaoks tähendusrikast sündmust, nähtust või isikut. Keemilise ja bioloogilise füüsika Instituudi vanemteadur, Eesti Noorte Teaduste Akadeemia president Els Heinsalu räägib Eesti teaduse vabanemisest.

Paljud doktorandid veedavad suure osa oma õpingutest laboris.

Kriitiline uuring: mis tööd teevad doktorikraadiga inimesed?

Tartu ülikooli majandusteaduskonna teadlaste uuringust tuleb välja, et doktorikraadi kaitsnutel on raskusi soovitud erialase töö leidmisega. Veel enam, ligi 1 protsent kõikidest uuringus osalenud doktoritest on töötud. Kas Eestis on potentsiaali igal aastal kraadi kaitsva umbes 200 doktori rakendamiseks?

eesti 100. sünnipäev
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: