Põhiviga oli komisjoni koostatud ettekande järgi selles, et Schiaparelli läks Marsile laskumise ajal lühikeseks ajaks kiiresti pöörlema. See aga lõi rivist välja pardasüsteemid.

Äkiline pöörlemine kestis ainult ühe sekundi, kuid see koormas hetkega üle uurimisjaama sensorid, nii et sondi juhtimisseadmele jäi mulje, et ollakse juba Marsi pinnale jõudnud või sellele väga lähedal.

Tekkinud segaduses läks liiga vara lahti uurimisjaama langevari ja pidurdusmootorid käivitusid ainult viivuks. Nii põrkaski Schiaparelli vastu Marsi pinda kiirusel 540 kilomeetrit tunnis.

Euroopa kosmoseagentuuri üks vastutavaid juhte David Parker ütles kommentaariks, et kui insenerid oleksid osanud pöörlema hakkamist ette näha, oleksid nad kindlasti teinud pardaseadmed selle suhtes vastupidavaks.

Ta lisas, et juhtum oli ses mõttes kasulik õppetund, et aitab paremini ette valmistada järgmise uurimisroboti saatmist Marsile aastal 2020.