Eksperdid paigutasid arvutite massilise pantvangidraama seniste küberkuritegude tippu nii suurima kahju kui ka leviku tõttu. Erinevalt varasematest arvutite või interneti teenuste massilise kahjustamise juhtumitest kujutas seekordne rünnak otsest ohtu inimeste eludele.

Näiteks on vaja diagnoosimiseks ja vajaliku ravi määramiseks röntgeniaparaadiga vaadata raskes olukorras erakorralise meditsiini osakonda sattunud patsiendi naha ja luude all varjus peituvaid kudesid ning organeid. Paraku ilmusid röntgeniaparaati juhtivate arvutite ekraanidele kalgid teated lunarahanõudest. Antud olukorras ei päästa andmete varukoopia, sest blokeeriti seadmete sisse ehitatud arvutite töö.

Arusaadavalt põhjustas olukord paanikat. See omakorda ässitas kedagi süüdistama. Mitme haigla töö halvanud Ühendkuningriigis muutus olukord kiiresti poliitiliseks, sest valitsevad toorid olid paari aasta eest haiglate infoturvalisuse eelarvet kärpinud. Antud juhtumi puhul poleks suurem eelarve juhtunut ilmselt ära hoidnud. Seejuures peituvad probleemide juured poliitikas.

Enne poliitilise tahu lahkamist ei tasu end teiste süüdistamisega liigselt eksitada. Üha enam peab arvestama lihtsalt karmimaks muutuva paratamatusega, et inforuumis esineb halbu nähtusi sarnaselt halvale ilmale looduses.

Osa sellest võib olla inimeste põhjustatud, aga konkreetse süüdlase asemel lasub märgatav osa süükoormast suurematel sotsiaalsetel protsessidel, unustamata keerulise süsteemi enda loodud uudseid riske. Näiteks kes on süüdi, et masinad suurendavad töötute arvu? Süüdi võiks olla teaduse ja tehnoloogia loodud võimalus tööd automatiseerida, kuid see pole sündinud ju halva pärast.

Samuti pole jäänud halva pärast uuendamata röntgeniseadme tarkvara. Paljudes meditsiiniseadmetes tuksub endiselt Windows XP. Operatsioonisüsteem, mille vigade parandamise ja kaasajastamise lõpetas Microsoft mitu head aastat tagasi. Kas Microsoft on süüdi? Ilmselt ei saa ettevõttelt nõuda vanade versioonide kaasajastamist, kui nende asemele on loodud kaasaegsemad lahendused. Sellised, mis arvestavad uuema aja riskidega.

Järsku on süüdi röntgenaparaadi tootja? Noh, nemad müüsid seadme aastate eest ja ka nende lepingute kehtivusel on oma ajaline horisont. Tihti mõne hästi töötava seadme valmistajat enam ei eksisteerigi. Haiglates ja paljudes teisteski ettevõtetes on arvukalt aegunud sisuga, aga hästi rutiinset tööd tegevaid seadmeid, mille tarkvarauuenduste garantiid on ammu aegunud. Kui töötab, siis miks peaks uue ostma? Eriti keeruline on sellistele küsimustel vastata niigi majandusliku surve all töötavates haiglates.

Pealegi ei ole keerulistes süsteemides teada, mida ei ole teada. See tähendab, et turvaauk tuleb esmalt tekitada, kas leidmise või leiutamise teel. Siin tulebki mängu poliitika ja meie sotsiaalse arengu tulemusel tärganud nõue muuta tarkvara relvadeks. Viimasel ajal räägitakse üha rohkem vajadusest rakendada automatiseerimiselainele moraalsed päitsed. Näiteks kutsusid tuntud teadlased ja ühiskonnategelased üles piirama robotite arendustegevust sõjalistel eesmärkidel.

Õnnetuseks pole jõustruktuurid moraalse dilemmade lahendajad, sest nad juhinduvad käskudest. Näiteks kuidas peaks nad lahendama dilemma, milles avastab vastav allüksus võõraste arvutite turvalisust kompromiteeriva võimaluse. Kas muuta see relvaks või ravimiks? Viimane tähendab teatada avalikkusele, et nad kaevasid suure vaevaga tunneli, aga mille võiks kõik nüüd kinni panna.

Nädalavahetusel palju pahandust tekitanud arvutite pantvangistamine ja väljapressimine oli võimalik taolise relvaks muudetud turvaaugu tõttu. Seni varjatult oma sõjalispoliitilist eesmärki täitnud tarkvaratrikk lekitati tõenäoliselt poliitilistel kaalutlustel avalikkusesse, sealhulgas ka kurjategijatele. Neist mõned jõudsid proovima oma rakendust esimestena. Tõenäoliselt tekitab algav nädal uue hädade laine.

Osaliselt tänu tööle saabujatele, aga kindlasti leidub maailmast järgmiste inforelvade arendajaid. Aeg on kõigil, emadel-isadel ja lastel, töölistel ja tööandjatel, õdedel ning arstidel muutuda infokeskkonna suhtes oluliselt asjalikemaks.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.